Randkiur
| Randkiur | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Anthus petrosus (Montagu, 1798) |
||||||||||||||
| Sünonüümid | ||||||||||||||
|
Anthus spinoletta petrosus |
Randkiur (Anthus petrosus) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.
Sisukord |
Levila [muuda]
Randkiur pesitseb Euraasia ja Põhja-Ameerika mäestikes, kaljusaartel ja kaljustel rannikutel. Talvitub Põhja-Ameerika lõunaosas, Kesk-Ameerikas ja Vahemeremaadel, Ees-Aasias, Indo-Hiinas, Lõuna- ja Ida-Hiinas, Koreas ja Jaapanis.
Eestis on randkiur haruldane läbirändaja rannikul ja üliharuldane pesitseja mõnel kaljusel või kivisel saarekesel.
Välimus [muuda]
Randkiur sarnaneb metskiuruga, kellest on veidi suurem. Randkiuru üldpikkus on 15,5–17 cm. Ta on üldvärvuselt tume. Jalad on mustad või tumelillakad. Sulestiku poolest varieeruv, teda on mägikiurust raske eristada.
Pesitsemine [muuda]
Randkiur on Eestis haruldane haudelind, tema arvukust hinnatakse 5–10 paarile [1].
Liigi esmakordne pesitsemine tehti kindlaks 1961 Vaika saartel Vilsandi looduskaitsealal. Kurnas leidub 4–6 hallikasrohelist paljude mustade laikudega muna. Pojad saavad lennuvõimeliseks juuni lõpul-juuli algul.[2] Randkiur saabub meile märtsis ja lahkub oktoobris.
Viited [muuda]
Kirjandus [muuda]
"Loomade elu", 6. kd, lk. 357–358.
Välislingid [muuda]
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Randkiur |