Randkiur

Allikas: Vikipeedia
Randkiur
Faroe Island.1.bird.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Västriklased Motacillidae
Perekond: Kiur Anthus
Liik: Randkiur
Ladinakeelne nimetus
Anthus petrosus
(Montagu, 1798)
Sünonüümid

Anthus spinoletta petrosus

Randkiur (Anthus petrosus) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Randkiur pesitseb Euraasia ja Põhja-Ameerika mäestikes, kaljusaartel ja kaljustel rannikutel. Talvitub Põhja-Ameerika lõunaosas, Kesk-Ameerikas ja Vahemeremaadel, Ees-Aasias, Indo-Hiinas, Lõuna- ja Ida-Hiinas, Koreas ja Jaapanis.

Eestis on randkiur haruldane läbirändaja rannikul ja üliharuldane pesitseja mõnel kaljusel või kivisel saarekesel.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Randkiur sarnaneb metskiuruga, kellest on veidi suurem. Randkiuru üldpikkus on 15,5–17 cm. Ta on üldvärvuselt tume. Jalad on mustad või tumelillakad. Sulestiku poolest varieeruv, teda on mägikiurust raske eristada.

Pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Randkiur on Eestis haruldane haudelind, tema arvukust hinnatakse 5–10 paarile [1].

Liigi esmakordne pesitsemine tehti kindlaks 1961 Vaika saartel Vilsandi looduskaitsealal. Kurnas leidub 4–6 hallikasrohelist paljude mustade laikudega muna. Pojad saavad lennuvõimeliseks juuni lõpul-juuli algul.[2] Randkiur saabub meile märtsis ja lahkub oktoobris.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)
  2. Renno, O. "Eesti linnuatlas", Tallinn Valgus 1993, lk 158.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Loomade elu", 6. kd, lk. 357–358.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]