Mägikiur
| Mägikiur | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Anthus spinoletta (Linnaeus, 1758) |
Mägikiur (Anthus spinoletta) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.
Sisukord |
Süstemaatika [muuda]
Liigi kirjeldas 1758. aastal Karl Linné. Varem käsitleti liikide kolmikut, millesse kuulusid mägikiur, randkiur ja leetkiur (Anthus rubescens), ühe liigina Anthus spinoletta.
Levila [muuda]
Mägikiur on levinud mäestikes Lõuna- ja Kesk-Euroopast ja Aasia lõunaosast kuni Hiinani. Mägikiur rändab lühikest maad.
Eestis kohati mägikiuru esmakordselt 2009. aasta veebruaris Tallinnas Koplis Paljassaare lahe ääres.
Välimus [muuda]
Sarnaneb randkiuruga, ja varem käsitleti viimast mägikiuru alamliigina. Hundsulestikus alapool roosakas, triibustusega külgrinnal ja kehakülgedel. Puhkesulestikus väga sarnane randkiuruga, siis eristavad teda randkiurust natuke heledam ülapool, selgem kulmutriip ja valgem tiivavööt. Kutsehüüd on venitatud siit, ka iits või iits trüt. Laul sarnaneb nii sookiuru kui randkiuruga. [1]
Elupaik [muuda]
Asustab pesitsusajal mäenõlvade alpiniite ja kõrgtasandikke ülalpool metsapiiri, sageli vee lähedal. Talveks liigub madalamale, tegutsedes siis mererandades, järvekallastel, märgaladel ja üleujutatud põldudel.
Pesitsemine [muuda]
Mägikiur pesitseb aprillist juunini, üks kuni kaks korda aastas.
Toitumine [muuda]
Toitub peamiselt putukatest, ka ussidest ja tigudest.
Viited [muuda]
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mägikiur |
- ↑ Jonsson, L. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 366.