Mägikiur
| Mägikiur | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Anthus spinoletta (Linnaeus, 1758) |
Mägikiur (Anthus spinoletta) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.
Sisukord |
[redigeeri] Süstemaatika
Liigi kirjeldas 1758. aastal Karl Linné. Varem käsitleti liikide kolmikut, millesse kuulusid mägikiur, randkiur ja leetkiur (Anthus rubescens), ühe liigina Anthus spinoletta.
[redigeeri] Levila
Mägikiur on levinud mäestikes Lõuna- ja Kesk-Euroopast ja Aasia lõunaosast kuni Hiinani. Mägikiur rändab lühikest maad.
Eestis kohati mägikiuru esmakordselt 2009. aasta veebruaris Tallinnas Koplis Paljassaare lahe ääres.
[redigeeri] Välimus
Sarnaneb randkiuruga, ja varem käsitleti viimast mägikiuru alamliigina. Hundsulestikus alapool roosakas, triibustusega külgrinnal ja kehakülgedel. Puhkesulestikus väga sarnane randkiuruga, siis eristavad teda randkiurust natuke heledam ülapool, selgem kulmutriip ja valgem tiivavööt. Kutsehüüd on venitatud siit, ka iits või iits trüt. Laul sarnaneb nii sookiuru kui randkiuruga. [1]
[redigeeri] Elupaik
Asustab pesitsusajal mäenõlvade alpiniite ja kõrgtasandikke ülalpool metsapiiri, sageli vee lähedal. Talveks liigub madalamale, tegutsedes siis mererandades, järvekallastel, märgaladel ja üleujutatud põldudel.
[redigeeri] Pesitsemine
Mägikiur pesitseb aprillist juunini, üks kuni kaks korda aastas.
[redigeeri] Toitumine
Toitub peamiselt putukatest, ka ussidest ja tigudest.
[redigeeri] Viited
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mägikiur |
- ↑ Jonsson, L. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 366.
