Punetised
| Punetiste viirus | |
|---|---|
| Tekitaja | Rubivirus rubellae |
| Liigitus | respiratoorsed viirusnakkused |
| Sümptomid | lööve nahal, palavik, lümfaadenopaatia, katarraalsed nähud hingamisteedes, konjunktiviit, peavalu jne. |
| Komplikatsioonid | kaasasündinud punetiste sündroom imikul, väärarengud lootel, nurisünnitus. |
| Peiteperiood | 12–17 päeva (harva 21 päeva) |
| Nakkusallikas | Nakatunud inimene |
| Diagnoosimine | Seroloogilised uuringud |
| Ennetus | MMR-vaktsiin |
| Ravi | Sümptoomaatiline toetav ravi |
| Andmed pärinevad |
Terviseameti veebilehelt www |
Punetised on viirusnakkus, mille põhjustab punetisteviirus (Rubivirus rubellae). Punetised levivad enamasti piisknakkuse teel, kuid ka emalt lootele raseduse ajal. Eristatakse elupuhuselt omandatud punetisi (nakatumine haige inimesega kokkupuutel) ja kaasasündinud punetiste sündroomi (raseduse ajal emalt lootele). [1][2]
Virulentsus ja genoom[muuda | muuda lähteteksti]
Punetisteviirus kuulub Matonaviridae sugukonda ja Rubivirus perekonda ja sellel on üksikahelaline 9,6–10 kb suurusega RNA-genoom. Punetiste virionid on 50–90 nm diameetriga, nende morfoloogia võib varieeruda sfäärilisest kuni toruja kujuni. Viiruse osakestel on nukleokapsiidtuum, lipiidkaksikkiht ja pinnal asuvad kaks glükoproteiini. Punetisteviiruses on kõrge G+C sisaldus (69%). Struktuursed ja mittestruktuursed proteiinid kodeeritakse genoomide kahe avatud lugemisraami poolt. Replikatsiooni käigus sünteesitakse nii genoomi RNA kui ka struktuurseid proteiine kodeeriv subgenoomne RNA. Subgenoomsest RNA-st transleeritakse struktuursed valgud ja genoomi RNAst transleeritakse mittestruktuursed valgud. Mõlemat tüüpi RNA-del on viiruse tüüpi 0 7meGpppA cap-struktuur nende 5'-otsas ja 3'-mittekodeeriv piirkond, mille 3'-otsas on polü-A saba. [3]
Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]
Punetiste sümptomid võivad olla kerged ja isegi märkamatud, eriti lastel. Tüüpilised sümptomid hõlmavad löövet (laigulis-sõlmeline), kerget palavikku, nohu, kurguvalu, silmapõletikku ja lümfisõlmede turset. Täiskasvanueas kulgevad punetised üldjuhul raskemalt kui lapseeas põdedes. Harva võib punetiste tüsistuseks olla ka rahhiit või entsefaliit, seda eriti naistel. Statistika näitab, et 25–50% nakatunutest põeb punetisi lööbeta.[4][2]
Rasedus ja võimalikud tüsistused[muuda | muuda lähteteksti]
Tavaliselt on punetised kergelt kulgev respiratoorne viirusnakkus ilma suuremate tüsistusteta. Rasedate puhul võib punetiste viirus osutuda ohtlikuks, eriti esimesel trimestril, kutsudes esile kaasasündinud punetiste sündroomi, loote väärarenguid või isegi nurisünnitust.[5][6] Kaasasündinud punetiste sündroom hõlmab endast sünnidefekte nagu mikrotsefaalia, katarakt, kurtus või südameväärarengud.[4] On leitud mitmeid uusi sümptomeid, mida seostatakse kaasasündinud punetiste sündroomiga, näiteks hepatomegaalia, splenomegaalia, luude metafüüside kahjustused, trombotsüütide vähesus, südamelihase põletik ja müokardi nekroos ning interstitsiaalne kopsupõletik. Tihti ilmnevad kahjustused alles hiljem, mitte imikueas. Looteeas põetud punetistel on tuvastatud ka seos mitmete silmaprobleemidega (katarakt, glaukoom, reetina irdumine), insuliinsõltuva diabeediga ja ka kuulmislangusega, mis aga ilmnevad alles vanemaks saades.[2]
Diagnoos ja ravi[muuda | muuda lähteteksti]
Punetiste diagnoosimine põhineb tavaliselt kliinilistel sümptomitel, mida kinnitatakse laboratoorsete seroloogiliste uuringutega. Pärast nakatumist ilmuvad IgM antikehad verre umbes nelja päeva jooksul ja IgG antikehad umbes nädala jooksul alates lööbe ilmumisest.[6]
Viiruse spetsiifiline ravi puudub, mistõttu keskendub ravi sümptomaatilisele leevendamisele, sealhulgas palavikualandajate ja põletikuvastaste ravimite kasutamisele. Kuna punetiste viiruse vastane ravi puudub, siis tuleks keskenduda ennetamisele vaktsineerides.[2]
Ennetamine ja haigestumine Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis on punetiste ennetamiseks riiklikus vaktsineerimiskavas kasutusel MMR-vaktsiin (leetrid, mumps ja punetised). Immuniseerimiskava näeb ette MMR-vaktsiiniga tasuta vaktsineerimist 1-aasta ja 13-aasta vanuselt.[7] Rasedust planeerivat või rasedaid naisi ei vaktsineerita. Nii punetiste vastu vaktsineerimine kui ka läbipõdemine annavad pikaaegse immuunsuse (15–18 aastat, mõningatel juhtudel kuni eluaegse).[2]
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi andmetel, mis põhinevad Terviseametile laekunud teadete põhjal, pole aastatel 2014–2022 Eestis ühtegi punetiste viiruse juhtu esinenud. Aastal 2013 teavitati kahest punetiste viirusesse nakatumise juhust Eestis.[8]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Parkman, Paul D. (1996), Baron, Samuel (toim), "Togaviruses: Rubella Virus", Medical Microbiology (4th trükk), Galveston (TX): University of Texas Medical Branch at Galveston, ISBN 978-0-9631172-1-2, PMID 21413314, vaadatud 21. jaanuaril 2024
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Punetised | Terviseamet". www.terviseamet.ee. Vaadatud 20. jaanuaril 2024.
- ↑ Mankertz, Annette; Chen, Min-Hsin; Goldberg, Tony L.; Hübschen, Judith M.; Pfaff, Florian; Ulrich, Rainer G.; ICTV Report Consortium (2022). "ICTV Virus Taxonomy Profile: Matonaviridae 2022". Journal of General Virology. 103 (12): 001817. DOI:10.1099/jgv.0.001817. ISSN 1465-2099.
- ↑ 4,0 4,1 Schulz, Helene; Neale, Mackenzie; Zubach, Vanessa; Severini, Alberto; Hiebert, Joanne (1. mai 2022). "Development of a rapid, internally controlled, two target, real-time RT-PCR for detection of rubella virus". Journal of Virological Methods. 303: 114500. DOI:10.1016/j.jviromet.2022.114500. ISSN 0166-0934.
- ↑ Muscat, Mark; Zimmerman, Laura; Bacci, Sabrina; Bang, Henrik; Glismann, Steffen; Mølbak, Kåre; Reef, Susan (2. märts 2012). "Toward rubella elimination in Europe: An epidemiological assessment". Vaccine. 30 (11): 1999–2007. DOI:10.1016/j.vaccine.2011.12.016. ISSN 0264-410X.
- ↑ 6,0 6,1 Surveillance Guidelines for Measles, Rubella and Congenital Rubella Syndrome in the WHO European Region. WHO Guidelines Approved by the Guidelines Review Committee. Geneva: World Health Organization. 2012. PMID 23762964.
- ↑ "Immuniseerimiskava–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 20. jaanuaril 2024.
- ↑ "NH01: Valitud nakkushaiguste registreeritud juhtude arv ja kordaja 100 000 elaniku kohta soo ja maakonna järgi". Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Vaadatud 20. jaanuaril 2024.