Prominent

Allikas: Vikipeedia

Prominent on tuntud ehk kuulus inimene (ka kuulsus) kellele meedia tihtipeale osutab tähelepanu. Nendeks võivad olla näitlejad, lauljad, kirjanikud, kunstnikud, sportlased, poliitikud, teletöötajad. Kuulus võib olla nii positiivses mõttes (parim näitleja) kui negatiivses (jõhker kurjategija) mõttes.

Tanel Padar, laulja, Eurovisiooni võitja

Inimese tuntus on erineva ulatusega, suuruse ja põhjustega. Paljud inimesed saavad tuntuks seoses keskmisest paremate tulemustega oma töös, kuid see võib anda neile kuulsuse vaid kinnise ringkonna spetsialistide hulgas. Näiteks on paljud teadlased tuntud akadeemilistes ringkondades, kuid mitte laiema rahva hulgas. Paljud riigiametnikud on saanud tuntuks, kuna nad on avaliku elu tegelased ja seaduse järgi kohustatud oma tegevusest avalikkust informeerima.

Inimene, kes on tuntud asjatundjana mingil konkreetsel alal ja kellelt meedia küsib selle ala kohta tema arvamust, on arvamusliider. Eesti kõnekeeles kutsutakse selliseid inimesi ka nimetusega, kus teema ette on pandud lisand "valve". Näiteks valvefeminist on Barbi Pilvre [1], Voldemar Kolga on valvepsühholoog [2],

Samas on näitlejad, sportlased, muusikud, kirjanikud tuntud siis, kui nad oma töös tulemusi saavutavad, kuid seoses oma töö meelelahutusliku loomusega on nad tuntud laiemalt kui vaid vastava muusikastiili või spordialast huvitatute hulgas.

Seoses televisiooni leviku ja arenguga on kuulsusteks saanud inimesed, kelle töö on olla televisiooni saatejuht või diktor või on lihtsalt esinenud mõnes televisioonis näidatavas saates või uudistes.

Paljud inimesed on saanud kuulsaks, kuna ka nende vanemad, abikaasad või teised lähemad sugulased on kuulsad. Selline kuulsus võib olla seotud ka näiteks väga rikas olemisega. Näiteks Paris Hiltoni kuulsus sai alguse sellest, et ta on Hilton Hotelsi omanike suguvõsast.

Kuulsaid meelelahutusega tegelevaid inimesi, keda tuntakse mitmetes riikideks, kutsutakse staarideks.

Kuulus võib olla ka inimene ise, ilma, et teataks, millisel alal ta kuulus on, kuid kollane ajakirjandus on nad kuulsaks kirjutanud ja rääkinud. Kuulsaid inimesi, kelle eraelust meedia tihti raaägib ja kirjutab, võib tabada ka hukkamõist ja nende nimetamine tühisteks kuulsusteks või libastaarideks. [3]

Kuulsusest sotsioloogias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pierre Bourdieu on leidnud, et kuulsus on üks komponentidest Sümbolilise võimu puhul. Tänu oma sümbolilisele (sümbolsüsteemid: keel, kunst, religioon, teadus) olemusele on sümbolilise võimu näol tegu võimuga, mida saab rakendada vaid siis, kui seda tunnustatakse nende poolt kellele seda rakendatakse. See omamorda sõltub lausuja isikust ehk sellest kui palju on lausuja endale kogunud sümbolilist kapitali. Kui kedagi peetakse jumalaks, siis on tema sõnal loomulikult eriline kaal ja tema korraldustele allutakse, aga ainult niikaua, kui alluvad tunnustavad tema jumalikkust. Seetõttu hoolitsevad kõnelejad oma sümbolilise kapitali akumuleerumise eest, kogudes autoriteeti, au ja kuulsust, mis tagab sõnadele kaalu ehk nende sümbolilise võimu.

Kuulsusest eetilistes õpetustes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamik religioone peab kuulsuse taotlemist taunitavaks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]