Paul Kilgas
Paul Kilgas (21. mai 1920 Tallinn – 29. jaanuar 1991 Tallinn) oli eesti näitleja, lavastaja ja draamakirjanik.
Ta lõpetas aastal 1938 Tallinna poeglaste kommertsgümnaasiumi ja aastal 1940 Tondi sõjakooli. 9. juulil 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, ta oli tööpatajonis, Eesti laskurkorpuse 7. Eesti Laskurdiviisi 23. suurtükiväepolgus.
Ta vahistati Nõukogude võimu poolt 9. mail 1945 ja oli kuni 1948. aastani Arhangelski oblastis vangis.
Aastatel 1949–1951 õppis ta Moskvas Gorki-nimelises Kirjandusinstituudis.
Ta on töötanud ajakirjanikuna. Aastatel 1951–1952[küsitav] töötas ta Lõuna-Eesti Teatris, aastatel 1952–1954 Ugalas, aastatel 1954–1958 Rakvere Teatris. Aastatel 1962–1963 töötas ta estraadilavastajana Eesti Filharmoonias; aastatel 1959–1960 töötas ta instruktorina ja aastatel 1964–1980 kunstilise juhina Rahvaloomingu Majas.
Näidendeid[muuda | muuda lähteteksti]
Lavastusi[muuda | muuda lähteteksti]
- 1956 Mark Twain "Tom Sawyeri seiklused"
- 1957 Mark Twain "Vikerkaar jõel"
- 1958 Eduardo de Filippo "Oh, neid kodukäijaid"
Rolle[muuda | muuda lähteteksti]
- 1951 Pedro Calderón de la Barca "Nähtamatu daam" (don Manuel)
- 1953 Aleksandr Ostrovski "Algul mitte krossigi, pärast kolmekopkane" (Jelesja)
- 1953 Eduard Vilde/Eduard Pihlakas "Vigased pruudid" (Enn)
- 1955 Archibald Cronin "Jupiter naerab" (Paul Werner)
- 1955 Oskar Luts/Andres Särev "Suvi" (Toots)
- 1956 Oskar Luts/Andres Särev "Tootsi pulm" (Toots)
- 1957 Leonid Leonov "Kuldne tõld" (Karejev)
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vend oli näitleja Gunnar Kilgas, poeg on kirjastaja ja ajakirjanik Raul Kilgas.