Pööravere mõis

Allikas: Vikipeedia

Pööravere mõis (saksa keeles Pörafer) oli mõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Pärnu maakonda Põhja-Pärnumaa valla territooriumile.

Mõisas sündis Alexander Theodor von Middendorff.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1624. aastal oli Pööravere piirkond oma halvasti haritud 13 adramaaga veel Tori mõisa all ning hilisema Pööravere mõisa maadel elas Pörafere Clausz, kes oli ametilt sepp. Hiljem läksid maad Pärnu krahvkonna valdusse. Omaaegne Pärnu krahvinna Magdalena von Thurn laskis pärast seda, kui Pärnu krahvkond 2. oktoobril 1625 tema mehele läänistati, sinna mõisa rajada ja eelpool mainitud talupoja Lehtmetsa külla ümber asustada.

1661. aasta 8. aprillil anti mõis kantsler Magnus Gabriel de la Gardie'le, 1681 läks mõis aga redutseerimisele (resolutsioon selle kohta on 5. augustist 1682).

Veel 1780. aastal oli mõis riigi omanduses ning sellel ajajärgul kehtis omapärane traditsioon: nimelt olid külvitöödel koormisepäevi tegevad talupojad mõisa leival.

Hiljem läks Pööravere dotatsioonina Magdalena Christina de la Gardiele. Lesestunud krahvinna de la Gardie (sündinud krahvitar Stenbock) müüs oma poja krahv Jacob Magnus de la Gardie nõusolekul 8. märtsil 1800 Pööravere mõisa juurde kuulunud Perriwerri (Pärivere) veski ja samanimelise talu 3000 hõbe- ja 2000 bankorubla eest Are mõisaomanikule major Carl Gustav von Fischbachile.

Pärast ülemõuemeistri lesestunud krahviproua Magdalena de la Gardie surma kuulutati tema pärandile konkurss, kus Pööravere hinnati hooneteta 40 000 hõberubla peale. 1807 toimunud enampakkumisel müüdi mõis 1808 aasta alguses 48 000 hõberubla eest leitnant Adolph von Oettingenile. Viimane pantis selle 15. märtsil 1817. aastal vendadele, kapten Eduard ja Theodor Johann von Middendorffile, pärastisele salanõunikule ning rüütlile, kümne aasta peale 45 500 hõberubla eest. Tehing kinnitati 19. juulil 1818. Kuna Eduard loobus pandiõigusest venna kasuks, sai viimane 10. mail 1820 mõisa pärisomanikuks. Ametlikult aga 5. oktoobril 1820. Oma testamendiga 23. juulist 1851 ja selle lisaga 15. oktoobrist 1853 asutas Theodor Middendorff Pööravere, Hellenurme ja Samhofi (koos Salloallia) mõisatest majoraadi, mis pärast tema surma läks tema ainukese poja, tõelise riiginõuniku, akadeemiku, erukreisisaadiku ja rüütli dr med Alexander Theodor von Middendorffi (06.08.1815 – 16.01.1894) omandisse.

Alexander Middendorff võttis osa mitmest ekspeditsioonist ja valiti 1845. aastal Venemaa Teaduste Akadeemia liikmeks. 1857. aastal asus ta põllumehena elama Tartumaale Hellenurme mõisa. Ta oli mitme teadusliku organisatsiooni president ja auliige. Pööraveres oli tal hobusekasvatus, kus kasvatati poolverd ardenni tõugu hobuseid. Ta oli eesti punase veise ja tori hobuse aretaja.

Pööraveres asus ka viinavabrik ja tuuleveski. Rentnikud vahetusid sageli ning 1873. aastal mainib uus valitseja oma mälestustes, et Pööraveres ei olnud tema ametisse tulles veel ühtegi talu päriseks ostetud. Mõisa alla kuulusid tol ajal järgmised külad: Mõisaküla, Leho, Soosalu, Eametsa ja Tühjasmaa (Tüchasmois). Pööravere külade talupoegadel oli palju tuuleveskeid. Mõned agaramad möldrid ostsid vilja kokku, jahvatanud ära ja viinud siis Sindi või Pärnu turule.

Pärast Alexander Theodori surma 1894. aastal, sai Pööravere omanikuks tema poeg Ernst von Middendorff (10.01.1851. – 19.04.1916.), kelle elukohaks oli samuti Hellenurme. Pärast Eesti iseseisvumist mõis riigistati ja peamõisa maad tükeldati ning jagati 1920. aastal 18. krundiks.

1974. aastal avati pargis A. Middendorffi mälestuseks mälestuskivi.

Mõisa omanikke[muuda | muuda lähteteksti]

  • Magdalena von Thurn 1625–?
  • Magnus Gabriel de la Gardie 1661–1681
  • Kuulus riigile 1681–1782?
  • Magdalena Christina de la Gardie (sündinud Stenbock) ?–1807
  • Adolph von Oettingen 1807–1817
  • Heinrich ja Theodor von Middendorffid 1817–1820
  • Theodor Johann von Middendorff 1820–?
  • Aleksander Theodor von Middendorff 1892–1895
  • Ernst Aleksander von Middendorff 1895–?

Mõisa hooned[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa viinavabriku varemed

Mõisa härrastemaja on olnud algselt suur, kahekorruseline, kõrge soklikorrusega, uusgooti stiilis kivihoone. Esimene korrus ehitati 19. sajandi esimesel poolel, II korrus 1873. Esimene korrus on laotud paekivist, teine maakividest. Hoone esiküljel oli kitsas eenduv keskrisaliit, vasakul tiival kitsas külgrisaliit. Seinapindu liigendavad kitsas soklikarniis ja lai profileeringuga korrustevaheline vöö. Aknad olid suured ja ääristatud lameda krohviääristega. Hoone keldrid on ristvõlvlagedega.

1905. aasta 15. detsembril asetleidnud sündmuste ajal süüdati mõis koos viinavabrikuga ning varemetes hoone jäi taastamata. Praeguseks on endisest härrastemajast säilinud vaid varemed. Varemetes on ka teised hooned, välja arvatud valitsejamaja. Viinavabriku müüridest võib järeldada, et see on olnud üks ümbruskonna suuremaid.

Praeguseks on endisest uhkest mõisasüdamest järel vaid kaitse all olev liigirikas park, kuhu Alexander Middendorff istutas Kaug-Idast toodud puid, nagu siberi nulg, siberi seedermänd, amuuri korgipuu ja teisi. Tema saatjaks rännakutel Põhja-Siberisse ja Kaug-Itta oli siinne talupoeg M. Fuhrmann. 1872. aastal rajatud endine Pööravere mõisa park on looduskaitse all.

Mõisal oli ka abimõis Annenhof (Anna mõis), mis on saanud nime omaaegse mõisapreili järgi. See rajati 1825. aastal endise Riimiküla asemele. Pärast iseseisvumisaegset riigistamist tükeldati Annamõis viieks krundiks ja jagati nagu peamõis maasoovijatele välja.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Pööravere Päevaleht, 25. august 2007, autor Ülle Kask

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]