Põldtsiitsitaja

Allikas: Vikipeedia
Põldtsiitsitaja
Ortolan.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Tsiitsitajalased Emberizidae
Perekond: Tsiitsitaja Emberiza
Liik: Põldtsiitsitaja
Ladinakeelne nimetus
Emberiza hortulana
Linnaeus, 1758

Põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast tsiitsitaja perekonnast.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põldtsiitsitaja on levinud Euraasias Hispaania põhjaosast, Prantsusmaast ja Skandinaaviast kuni Mongooliani ja Afganistanini. Ta on rändlind. Talvitub põhiosas Aafrikas.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üldpikkus 15-16,5 cm. Vanalinnud sarnased, mõlemal kollakas kurgualune ning kollakasroosa rind ja kõhualune. Emaslinnu ja noorlinnu pugualal ja pealael on tume triibustus. Kutsehüüd on vii-üt ja jük. Laul on varieeruv, mahedakõlaline ja tüüpiliselt kõlab kui trii-trii-trii trütrütrü. Lauluperiood kestab saabumisest kuni juuli alguseni.

Elupaik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asustab kuiva kultuurmaastikku, milles leidub üksikult või rühmadena kasvavaid puid. Eelistab mosaiikset maastikku liivastel ja savikatel pinnastel. [1]

Pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Emberiza hortelano

Pesa ehitab emaslind. Pesa koosneb kõrtest ja peentest taimejuurtest, sisevooderdises on jõhve ja karvu. Kurnas 4-5 muna. Haub peamiselt emaslind. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud peamiselt putukate, kuid ka pugus eelnevalt pehmendatud seemnetega. Pojad lahkuvad pesast lennuvõimetutena üle nädala vanustena. Põldtsiitsitaja pesitseb kaks korda suve jooksul. [2]

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pesitsusajal sööb valdavalt putukaid, muidu peamiselt umbrohtude seemneid.

Arvukus Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põldtsiitsitaja on Eesti faunas suhteliselt uus tulija, teda on siin kohatud alates 19. sajandi lõpust. Esimene pesitsemine tehti kindlaks 1896. aastal Saaremaal. 20. sajandi esimesel kümnendil leidus teda vaid läänesaartel ja mandri läänerannikul. [3] 1910-1920 asustas põldtsiitsitaja Harjumaa, ja tema levikupilt laienes iseäranis 1930-1950 aastatel. [4] Viimastel aastakümnetel on liigi arvukus tunduvalt kahanenud. 1990ndate aastate algul hinnati liigi pesitsusaegset arvukust 5000 - 10 000 paarile [3]. Praegune hinnang on 300 - 600 paari. [5]

Põldtsiitsitaja saabub meile aprilli lõpul-mai algul, lahkub augustis-septembris. Rändab üksikult või väikeste salkadena.

Põldtsiitsitaja on Eestis II kaitsekategooria liik.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Väli, Ü. 11 kaitsealust lindu - elupaigad ja nende kaitse. Hirundo Supplementum 8. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu 2005
  2. Rootsmäe, L., Veroman, H. Eesti laululinnud. Tallinn Valgus 1974
  3. 3,0 3,1 Leibak, E., Lilleleht, V., Veromann, H. (eds). Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers. Estonian Academy Publishers, 1994
  4. Kumari, E. Eesti NSV linnud. Eesti riiklik kirjastus, Tallinn 1954
  5. Hirundo 1:2009