Olev Siinmaa

Allikas: Vikipeedia

Olev Siinmaa (kuni aastani 1936 Oskar Siiman; 12. november 1881 Pärnu29. märts 1948 Norrköping, Rootsi) oli eesti arhitekt ja sisekujundaja.

Õpingud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olev Siinmaa õppis aastatel 18901894 Pärnu Ülejõe algkoolis ja erakoolides.[1] Seejärel töötas ta oma isa juures, kes oli Pärnus tisleritöökoja omanik.[1] 1911. aastal läks ta Saksamaale Wismarisse arhitektuuri õppima, aastatel 19121914 õppis tehnikumis Konstanzis.[1] Pärast seda töötas ta Lübeckis mööblikujundaja ja sisearhitektina.[1]

Töö arhitektina[muuda | redigeeri lähteteksti]

1925. aastal sai Olev Siinmaast Pärnu linnaarhitekt.[1] Tema esimeseks tööks sellel ametikohal oli Pärnu tenniseklubi mänguplatside ja piirdeaia projekteerimine Ringi tänaval. See aed on säilinud tänaseni. Järgnesid Pärnu mudaravila (1927), Pärnu staadioni esimene tribüün (1928; põles 1932. aastal) ja Pärnu kõlakoda (1936).[1]

Olev Siinmaa linnaarhitektiks oleku ajal omandas Pärnu kuurort kaasaegse ilme,[1] linna uusehitised sulasid hästi kokku ümbritseva loodusega.[viide?] Ehitustegevus oli Pärnus eriti intensiivne 1930. aastate teisel poolel, majandusliku tõusu ajal.[viide?]

A. Adamsoni kaubamaja (Kuninga tänav 25) kohandati 1928. aastal Siinmaa kavandite järgi hotelliks.[1] 1929. aastal projekteeris Siinmaa suvekasiinoks ümber ehitatud Ammende villa sisekujunduse, kuid seda projekti ei kasutatud.[1]

Siinmaa projekteeritud on ka eramu Tallinnas aadressil Roosikrantsi tänav 4B (valmis 1932. aastal) Balti Puuvillavabriku direktorile Mark van Jungile.[1]

Üheks õnnestunumaks funktsionalistlikuks hooneks Eestis on Olev Siinmaa ja Anton Soansi koostöös projekteeritud Pärnu rannahotell,[1] mida ehitati 1935. aasta septembrist - 1937. aasta juunini.[viide?] Ka rannahotelli söögisaalimööbel oli Siinmaa kavandatud ja valmistati Pärnu Puidutööstuse Artellis.[1]

1937. aastal kavandas Siinmaa Pärnu ranna kõlakoja,[1] mis valmis sama aasta suveks.

Siinmaa oli ka Oru lossi interjööride kujundaja, mis valmis 1936. aastal, kuid hävis II maailmasõjas,[1] ja Konstantin Pätsi ausammast ümbritseva pargi kavandaja Tahkurannas.[2]

1944. aastal põgenes Siinmaa Rootsi, kus töötas Norrköpingi abiarhitektina[1].

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]