Nikolai Pirogov

Allikas: Vikipeedia
Nikolai Pirogov. Ilja Repini maal (1881)

Nikolai Ivanovitš Pirogov (vene keeles Николай Иванович Пирогов; ukraina keeles Микола Іванович Пирогов (Mõkola Põrogov); 25. november 1810 Moskva5. detsember 1881 Višnja/Pirogovo (praegu Vinnõtsja, Ukraina)) oli vene kirurg, anatoom ja pedagoog.

Akadeemiline karjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pirogov lõpetas 1828 Moskva ülikooli, õppis 18281832 Tartu ülikooli Professorite Instituudis, kaitses 1832 doktoriväitekirja, oli 18361841 professor Tartus ja 18411857 Peterburis. 1847 võeti ta Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks.

Meditsiinitöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teda peetakse välikirurgia ja topograafilise anatoomia rajajaks. Ta oli üks esimesi arste Euroopas, kes narkoosiks kasutas eetrit, võttis kasutusele jäiga kipsmähise ja arendas jala amputeerimisel luuplastikat.

1855 Krimmi sõja ajal oli Pirogov ümberpiiratud Sevastoopoli peaarst. Seal hakkaski ta kasutama kipsmähiseid, mis vähendas vajadust amputeerimise järele. Samuti juhtis Pirogov meditsiiniõdede koolitust ja tööd – meditsiiniõed võeti tööle umbes kuu aega pärast seda, kui vastaspoolel alustas oma analoogilist tööd Florence Nightingale.

Pirogov juurutas Krimmi sõja ajal uue haavatute eest hoolitsemise strateegia. Haavatud vaadati põhjalikult läbi juba esimeses sidumispunktis. Kergemate haavadega haavatud evakueeriti tagalasse, kus neid hakati ravima statsionaarsetes sõjaväehaiglates, aga raskemate haavadega haavatuid opereeriti kohapeal, välitingimustes. Seetõttu loetakse Pirogovi ka lahinguväljakirurgia rajajaks.

Aastal 1859 avaldas ta anatoomiaatlase, mille pildid olid tehtud inimese külmutatud lõikude järgi.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nikolai Pirogovi mälestuseks on Tartus Ülikooli tänava ja Lossi tänava nurgale tema järgi nimetatud Pirogovi platsile püstitatud monument, samuti on Gildi tänav Tartus vahepeal kandnud tema nime.

Suure osa oma elust Ukrainas veetnud Pirogov on maetud Vinnõtsjasse (toonane Višnja, hiljem ka Pirogovo), kus ta kunagises mõisas tegutseb tänapäeval tema majamuuseum.

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Mogilevski, Boris. "Nikolai Ivanovitš Pirogov 1810–1881: [elu ja tegevus]". Tallinn, 1954
  • Toomsalu, Maie. "Nikolai Pirogov" // "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". Tartu, 2002, lk. 149–154
  • Афанасьев, В. А. "Из дерптской жизни Н. И. Пирогова" // "Труды и протоколы заседаний Медицинского общества имени Н. И. Пирогова при имп. Юрьевском университете". г. 3, 1910/1911. Юрьев, 1912

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]