Navoni ülesanne

Allikas: Vikipeedia

Navoni ülesanne on levinud viis, kuidas tähelepanu haardeulatust uurida.

Katsestiimulid koosnevad tähekujulistest figuuridest, mis omakorda on moodustatud väiksematest tähtedest. Sealjuures võivad väiksemad tähed (lokaalne tasand) olla suurematega (globaalne tasand) nii sarnased kui ka erinevad. Esmakordselt kasutas seda katset David Navon oma 1977. aastal ilmunud töös.[1]

Katses kasutatava figuuri näidis[muuda | muuda lähteteksti]

Lokaalsel tasemel paiknevad S-tähed moodustavad globaalse H.

SSSS        SSSS
SSSS	    SSSS
SSSS	    SSSS		        	
SSSS        SSSS
SSSSSSSSSSSSSSSS
SSSSSSSSSSSSSSSS
SSSS	    SSSS
SSSS	    SSSS
SSSS        SSSS
SSSS        SSSS

Töö taust[muuda | muuda lähteteksti]

Navon ei nõustunud geštaltpsühholoogide ideega, nagu saaks inimene kogu visuaalses väljas oleva informatsiooni kätte ühe korraga. Navon toetas mõtet, mille kohaselt tajulised protsessid on ajaliselt organiseeritud nii, et globaalse taseme töötlus toimub enne lokaalset. Teisiti öeldes uskus Navon, et tajusüsteem ei pane mitte pilti kokku, vaid lammutab seda koostisosadeks kuid määral, mis on hädavajalik detailide äratundmiseks. Navon polnud esimene, kes käis välja idee taju globaalse taseme esmatöötlusest, kuid pakkus selle uurimiseks esimesena välja viljaka ja tänapäevani laialdaselt kasutatava meetodi.[1]

Põhilised tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi katseisikute sooritust Navoni katses võivad mõjutada mitmesugused asjaolud (sh see kui pikalt stiimuleid katseisikule näidatakse, tähtede vaheline kaugus, stiimulite teravus ning seegi, kas katseisiku tähelepanu on suunatud ainuüksi Navoni ülesandele või jagatud teise ülesandega) saab erinevate katsete vahel välja tuua kolm põhilist kooskõlalist leidu: a) vastused globaalse taseme äratundmisele on kiiremad kui lokaalse taseme elementidele, b) stiimuleid, mille globaalsed ja lokaalsed elemendid kattuvad tuntakse kiiremini ära, c) reaktsiooniajad mittekooskõlalistele lokaalsetele elementidele on aeglasemad kui mittekooskõlalistele globaalsetele stiimulitele.[2]

Navoni ülesande rakendused[muuda | muuda lähteteksti]

Navoni ülesanne on leidnud laialdast kasutust neuropsühholoogilistes uurimustes, mis püüavad kaardistada aju kahjustuse tagajärjel toimunud muutusi kognitiivsetes funktsioonides (sh tähelepanulises töötluses).[2]

Muutusi Navoni ülesande soorituses on näidatud ka paljude kliinilist diagnoosi omavate katseisikute puhul (sh depressiooni [3], autismi [4], skisofreenia [5], Williamsi ja Downi sündroomi [4], prosopagnoosia [6], Alzheimeri tõve [7], söömisäirete [8], obsessiiv-kompulsiivse häire [9] puhul). Lisaks on Navoni ülesandega uuritud tähelepanulise töötluse muutusi erinevatel mittekliinilistel katseisikute gruppidel (sh nais- ja meessoost [10], kohvi tarvitanud/mittetarvitanud [11], kakskeelsetel lastel [12], religioossetel [13], MDMA tarvitajatest [14] ja Himba hõimust (Namiibia)[15] pärit katseisikutel).

Sama ülesandega on leitud mõningat tõestust ka motivatsiooniliselt intensiivsete seisundite tähelepanu haardeulatust vähendava mõju kohta. On näidatud, et pärast madala motivatsioonilise intensiivsusega piltide vaatamist (nt kurbade) laienes katsealuste tähelepanu haardeulatus Navoni ülesandes kuid kitsenes pärast (motivatsiooniliselt intensiivsete) vastikust tekitavate piltide vaatamist.[16] Samad uurijad on veel näidanud, et katseisikud, kes usuvad, et saavad katses näidatud magustoite hiljem tarbida annavad aeglasemaid reaktsiooniaegu vahetult pärast pilte esitatud Navoni katse globaalsetele elementidele ja kiiremaid lokaalsetele elementidele keskendumist nõudvatel seeriatel, võrrelduna nendega, kel tarbimisega seotud ootused puuduvad.[17] Paljudes töödes on kasutatud ka globaalse või lokaalse töötlustasemega praimimist. Teiste sõnadega katseisikul palutakse keskenduda Navoni katses vastavalt, kas lokaalsele või globaalsele tasemele ja seejärel mõõdetakse sooritust mõnes teises ülesandes.[18][19]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Navon, D. (1977). Forest before trees: The precedence of global features in visual perception. Cognitive psychology, 9(3), 353–383.
  2. 2,0 2,1 Gerlach, C., & Krumborg, J. R. (2014). Same, same — but different: On the use of Navon derived measures of global/local processing in studies of face processing. Acta Psychologica, 153, 28–38.
  3. De Fockert, J. W., & Cooper, A. (2014). Higher levels of depression are associated with reduced global bias in visual processing. Cognition & Emotion, 28(3), 541–549.
  4. 4,0 4,1 Porter, M. A., & Coltheart, M. (2006). Global and Local Processing in Williams Syndrome, Autism, and Down Syndrome: Perception, Attention, and Construction. Developmental Neuropsychology, 30(3), 771–789.
  5. Johnson, S. C., Lowery, N., Kohler, C., & Turetsky, B. I. (2005). Global–Local Visual Processing in Schizophrenia: Evidence for an Early Visual Processing Deficit. Biological Psychiatry, 58(12), 937–946.
  6. Busigny, T., & Rossion, B. (2011). Holistic processing impairment can be restricted to faces in acquired prosopagnosia: Evidence from the global/local Navon effect: Navon effect and prosopagnosia. Journal of Neuropsychology, 5(1), 1–14.
  7. Slavin, M. J., Mattingley, J. B., Bradshaw, J. L., & Storey, E. (2002). Local–global processing in Alzheimer’s disease: an examination of interference, inhibition and priming. Neuropsychologia, 40(8), 1173–1186.
  8. Harrison, A., Tchanturia, K., & Treasure, J. (2011). Measuring state trait properties of detail processing and global integration ability in eating disorders. World Journal of Biological Psychiatry, 12(6), 462–472.
  9. Yovel, I., Revelle, W., & Mineka, S. (2005). Who sees trees before forest? The obsessive-compulsive style of visual attention. Psychological Science, 16(2), 123–129.
  10. Roalf, D., Lowery, N., & Turetsky, B. I. (2006). Behavioral and physiological findings of gender differences in global-local visual processing. Brain and Cognition, 60(1), 32–42.
  11. Mahoney, C. R., Brunyé, T. T., Giles, G., Lieberman, H. R., & Taylor, H. A. (2011). Caffeine-induced physiological arousal accentuates global processing biases. Pharmacology Biochemistry and Behavior, 99(1), 59–65.
  12. Bialystok, E. (2010). Global–local and trail-making tasks by monolingual and bilingual children: Beyond inhibition. Developmental Psychology, 46(1), 93–105.
  13. Colzato, L. S., Beest, I. van, van den Wildenberg, W. P. M., Scorolli, C., Dorchin, S., Meiran, N., … Hommel, B. (2010). God: Do I have your attention? Cognition, 117(1), 87–94.
  14. White, C., Brown, J., & Edwards, M. (2014). Alterations to global but not local motion processing in long-term ecstasy (MDMA) users. Psychopharmacology, 231(13), 2611–2622.
  15. Davidoff, J., Fonteneau, E., & Fagot, J. (2008). Local and global processing: Observations from a remote culture. Cognition, 108(3), 702–709.
  16. Gable, P., & Harmon-Jones, E. (2010). The Blues Broaden, but the Nasty Narrows: Attentional Consequences of Negative Affects Low and High in Motivational Intensity. Psychological Science, 21(2), 211–215.
  17. Gable, P. A., & Harmon-Jones, E. (2008). Approach-motivated positive affect reduces breadth of attention. Psychological Science, 19(5), 476–482.
  18. Huntsinger, J. R., Clore, G. L., & Bar-Anan, Y. (2010). Mood and global–local focus: Priming a local focus reverses the link between mood and global–local processing. Emotion, 10(5), 722–726.
  19. Gao, Z., Flevaris, A. V., Robertson, L. C., & Bentin, S. (2011). Priming global and local processing of composite faces: revisiting the processing-bias effect on face perception. Attention, Perception, & Psychophysics, 73(5), 1477–1486.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]