Kakskeelsus

Allikas: Vikipeedia

Kakskeelsus ehk bilingvism on nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ning on valmis vajadusel teisele keelele ümber lülituma. Kakskeelsus on õppimise ja õpetamise tulemus. Teise keele omandamine on seotud täiendava koormusega inimese psüühikale, mis haarab kõiki psüühilisi omadusi: tundeid, võimeid, tahet, mälu.

Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab kakskeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Selle tõttu peetakse kakskeelsust tänapäeval ka hariduslike erivajaduste hulka kuuluvaks nähtuseks. Kakskeelne laps peab õppima, millised sisestused kuuluvad ühe või teise keele juurde. Samal ajal tingib kokkupuude mõlema keelega teise keele väiksema kasutamise. Raskused kahe keele omandamisel viivad lingvistilise arengu eri aspektide mahajäämuseni.

Kakskeelsus võib olla nii keelte võrdselt hea valdamine kui ka ühe keele kujunemine n-ö dominantkeeleks. Dominantkeel võib elu jooksul ka muutuda. Samuti võib välja kujuneda suutmatus end kummaski keeles väljendada ehk poolkeelsus.

Kakskeelsus tekib tavaliselt erikeelsete vanemate lastel, või lastel, kelle vanemad peavad oluliseks, et laps oskaks ka asukohamaa keelt. Kakskeelsuse mõju hindamiseks lapse arengule tuleb arvestada nii sünnipäraseid eeldusi kui ka keskkonnast tulenevaid tegureid. Tähele tuleks panna, kas vanemate omavahelise suhtlemise keel on ühe vanema emakeel või on tegemist kolmanda keelega. Just vanemate omavahelisel suhtluskeelel on suur potentsiaal kujuneda lapse dominantkeeleks. Oluline on ka see, millised võimalused on lastel kõneldavaid keeli väljaspool kodu kasutada. Kui väljaspool kodu räägitakse omakorda neljandat keelt, on see täiendav risk lapse arengule.

Kakskeelsuse juures on oluline interferents ehk keelte vastasmõju. See on ühe keele grammatika süsteemne mõju teise keele grammatikale selle omandamise ajal, põhjustades kakskeelse arengus (sh selle kiiruses) olulisi erinevusi võrreldes ükskeelse lapsega. Keelte vastasmõju on üks kakskeelsete laste kõnes esinevate vigade peamisi põhjusi. Lapsed võivad keeli segi ajada ja selle omadusi ära vahetada.

Kahe või enama keele õppimine on hea, ent lapsele ka täiendav intellektuaalne pinge. Selle pinge kompenseerimiseks tuleb last motiveerida. Laps vajab rohkem vanemate tähelepanu, toetamist ja individuaalset lähenemist. Mitte kõigile lastele ei ole selline pingutus jõukohane. Kui need tingimused on täitmata (laps ei saa piisavalt tähelepanu, on pinges ja pealesuruva stressi all), võib kampaania korras lapsest mittehooliv, üldine kakskeelestamine anda halbu vilju.

Keelelise vastasmõju ilmingud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seotud mõisted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kakskeelsuse eelised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kakskeelsuse puudused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Erinevaid keeli rääkivad inimesed kuulevad ja tekitavad häälikuid erinevalt – tekivad raskused õige häälduse omandamisel. Laps peab õppima eristama palju rohkem sarnaseid häälikuid kui ükskeelses ümbruses kasvav laps.
  • Kahe keele rütmi mõjul ei kujune kõneorganite koordinatsioonis vajalikku täpsust, võib kujuneda hoopis selle koordinatsiooni puudulikkus, mille tulemus on kogelemine või teised kõnehäired.
  • Kakskeelsetel lastel on kõrgendatud risk düsgraafia väljakujunemiseks.
  • Võivad esineda raskused abstraktsete mõistete tajumisel.
  • Kõige ohtlikum on mõistemoodustiste vaegareng. Vene lapsel on raske teha vahet kodu ja maja vahel – saksa keeles Heim ja Haus, vene keeles mõlemad dom.
  • Kakskeelse lapse üldine psühholingvistiline areng on enamasti madalam kui ükskeelsel lapsel.

Uurijaid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • C. Baker 2005. Kakskeelne laps.
  • M. Hallap 2003. Eesti keele käändevormide kasutamine eesti-vene kakskeelsetel koolieelikutel.
  • M. Hint, I. Piibur, M. Rannut jt 1988. Ausalt & avameelselt kahe- või kakskeelsusest, keeledemokraatiast, keelteoskusest.
  • T. Niinberg, H. Karu, M. Malva, R. Rajamäe, E. Vaher 2007. Kakskeelsuse karid elus ja mängus.
  • T. Ojar 2005. Võrukeelne kodu = Võrokeeline kodo.
  • G. Soome 2009. Kakskeelsete laste hakkamasaamine õppealajuhatajate ja õpetaja seisukohast.
  • M. Tago 2008. Õppekeelest erineva kodukeelega õpilased eestikeelses koolis: enesehinnang ja akadeemiline edukus.
  • A. Verschik 1995. Multilingualism of Estonian Jews = Eesti juutide mitmekeelsus.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]