Kakskeelsus

Kakskeelsus ehk bilingvism on nähtus kui inimene omandab emakeelena kaks keelt ning omab valmisolekut vajadusel teisele keelele ümber lülituda. Kakskeelsus on õppimise ja õpetamise tulemus. Teise keele omandamine on seotud täiendava koormusega inimese psüühikale, mis haarab kõiki psüühilisi omadusi: tundeid, võimeid, tahet, mälu.

Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab kakskeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Selle tõttu peetakse kakskeelsust tänapäeval ka hariduslike erivajaduste hulka kuuluvaks nähtuseks. Kakskeelne laps peab õppima, millised sisestused kuuluvad ühe või teise keele juurde. Samal ajal tingib kokkupuude mõlema keelega teise keele väiksema kasutamise. Raskused kahe keele omandamisel viivad lingvistilise arengu eri aspektide mahajäämusele.

Kakskeelsus võib olla nii keelte võrdselt hea valdamine, kui ühe keele kujunemine nö. dominantkeeleks. Dominantkeel võib elu jooksul ka muutuda. Samuti võib välja kujuneda suutmatus end mõlemas keeles väljendada ehk poolkeelsus.

Kakskeelsus tekib tavaliselt erikeelsete vanemate lastel, või vanematel, kes peavad oluliseks, et laps oskaks ka asukohamaa keelt. Kakskeelsuse mõju hindamiseks lapse arengule tuleb arvestada nii sünnipäraseid eeldusi kui keskkonnast tulenevaid tegureid. Tähele tuleks panna, kas vanemate omavahelise suhtlemise keel on ühe vanema emakeel või on tegemist kolmanda keelega. Just vanemate omavahelise suhtlemisekeelel on suur potentsiaal kujuneda laste dominantkeeleks. Oluline on ka see, millised võimalused on lastel kõneldavaid keeli väljaspool kodu kasutada. Kui väljaspool kodu räägitakse omakorda neljandat keelt on see täiendav risk lapse arengule.

Kakskeelsuse juures on oluline interferents ehk keelte vastasmõju. See on ühe keele grammatika süsteemne mõju teise keele grammatikale selle omandamise ajal., põhjustades kakskeelse arengus (sh. selle kiiruses) olulisi erinevusi, võrreldes ükskeelse lapsega. Keelte vastasmõju on üks kakskeelsete laste kõnes esinevate vigade peamisi põhjusi. Lapsed võivad segistada keeli ja selle omadusi ära vahetada.

Kahe või enama keele õppimine on hea, ent lapsele ka täiendavaks intellektuaalseks pingeks. Selle pinge kompenseerimiseks tuleb last psüühiliselt motiveerida. Laps vajab rohkem vanemate tähelepanu, toetamist ja individuaalset lähenemist. Mitte kõigile lastele ei ole selline pingutus jõukohane. Kui need tingimused on täitmata (laps ei saa piisavalt tähelepanu, on pinges ja pealesuruva stressi all), võib kampaania korras lapsest mittehooliv, üldine kakskeelestamine anda halbu vilju.

Keelelise vastasmõju ilmingud

• ülekanne
• aktseleratsioon
• viivitus

Seotud mõisted

• dominantkeel
• hariduslik erivajadus
• kakskeelne õpetus
• keelekontakt
• keelekümblus
• keelevahetus
• kontaktlingvistika
• koodivahetus
• metakeel
• multilingvism
• polüglossia
• poolkeelsus
• psühholingvistika
• sotsiolingvistika
• trilingvism

Kakskeelsuse eelised

• kakskeelsetel on suurem sõnavara
• kakskeelsete mõtlemine on paindlikum ja keelealane loovus suurem
• kakskeelsetel on enam arenenud suhtlemisoskused
• täiskasvanuna on lihtsam ka teisi keeli õppida
• võime märgata paremini keelte ja kutuuride erinevusi – tolerantsus

Kakskeelsuse puudused

• Erinevaid keeli rääkivad inimesed kuulevad ja tekitavad häälikuid täiesti erinevalt - raskused õige häälduse omandamisel. Laps peab õppima eristama palju rohkem sarnaseid häälikuid kui ükskeelses ümbruses kasvav laps.
• Kahe keele rütmi mõjul ei kujune kõneorganite kordinatsioonis vajalikku täpsust, võib kujuneda hoopis selle kordinatsiooni puudulikkus, mille tulemuseks on kogelemine või teised kõnehäired.
• kakskeelsus on kõrgendatud risk düsgraafia väljakujunemiseks
• võivad esineda raskused abstraktsete mõistete tajumisel
• Kõige ohtlikum on mõistemoodustiste vaegareng. Vene lapsel on raske teha vahet kodu ja maja vahel – saksa keeles Heim ja Haus, vene keeles mõlemad dom.
• Kakskeelse lapse üldine psühholingvistiline areng on enamasti madalam kui ükskeelsel lapsel

Uurijaid

• Hiie Asser
• Merit Hallap
• Mati Hint
• Els Oksaar
• Mart Rannut
• Agnes Reitsak ka Agnia Reitsak
• Margit Tago
• Anna Verschik

Kirjandust

• C.Baker, 2005, Kakskeelne laps
• M.Hallap, 2003, Eesti keele käändevormide kasutamine eesti-vene kakskeelsetel koolieelikutel.
• M.Hint, I.Piibur, M.Rannut jt., 1988, Ausalt & avameelselt kahe- või kakskeelsusest, keeledemokraatiast, keelteoskusest
• T.Niinberg, H.Karu, M.Malva, R.Rajamäe, E.Vaher, 2007 Kakskeelsuse karid elus ja mängus
• T.Ojar, 2005, Võrukeelne kodu = Võrokeeline kodo
• G.Soome,2009, Kakskeelsete laste hakkamasaamine õppealajuhatajate ja õpetaja seisukohast
• M.Tago, 2008, Õppekeelest erineva kodukeelega õpilased eestikeelses koolis: enesehinnang ja akadeemiline edukus
• A.Verschik, 1995, Multilingualism of Estonian Jews = Eesti juutide mitmekeelsus

Välislingid

• ajakiri Lasteaed kakskeelsusest
• KEELEKONTAKT JA KAKSKEELSUS NÜÜDISAEGSE KONTAKTLINGVISTIKA POOLT
• Kakskeelse lapse kasvatamisel tuleb järgida reegleid sünnist alates
• Kakskeelsus logopeedias (saksa keeles)
• Bilingual Wiki (inglise keeles)