Mormoni Raamat
Mormoni Raamat (inglise keeles Book of Mormon) on mormoonide teine pühakiri Piibli kõrval.
Selle avaldas 1830. aasta märtsis Joseph Smith peakirjaga "The Book of Mormon: An Account Written by the Hand of Mormon upon Plates Taken from the Plates of Nephi". Tema jutustuse järgi oli see raamat algselt graveeritud kuldplaatidele "muudetud egiptuse kirjas" (ingl reformed Egyptian)[1]. Smith olevat raamatu saanud inglilt nimega Moroni.
Seda on trükitud üle 150 miljoni eksemplari. Mormoni Raamat on tõlgitud 82 keelde. Lisaks sellele on raamatu üksikute osade tõlge ilmunud 25 keeles.[2] Eesti keeles on Mormoni raamat ilmunud 1999, 2000 ja 2004.
Mormoni Raamat jaguneb väiksemateks raamatuteks nagu Piibelgi. Igaüks nendest raamatutest kannab kas jutustaja või suure juhi nime nagu Piibliski. Ka stiililiselt on Mormoni Raamat Piiblile väga sarnane. Mõned raamatud on kirja pandud esimeses isikus, enamik kolmandas isikus. Üldiselt on raamatud kronoloogilises järjestuses ja jutustavad tuhande aasta jooksul juhtunust.
Sageli on raamatule lisatud Kolme tunnistaja tunnistus ja Kaheksa tunnistaja tunnistus. Kolm tunnistajat kinnitavad, et on näinud kuldplaate, millest Smith väidetavalt tõlke tegi, ning nad on veendunud, et plaadid on kullast ja taevalikku päritolu ning nende tõlge ehtne. Kaheksa tunnistajat kinnitavad, et on näinud plaate, mis on kulla välimusega, hoidnud oma käes nii palju lehti kui Smith tõlkis ja näinud uurendusi nendel lehtedel.[3]
Nagu Piibel, nii ka Mormoni Raamat on pärast valmimist jagatud peatükkideks ja salmideks, nii et see jaotus on hilisem lisand, mitte algupärandi osa.
Mormoni Raamatu esimene osa räägib sellest, kuidas 600. aasta paiku eKr, enne Jeruusalemma vallutamist ja Babüloni vangipõlve algust sai Jeruusalemma elanik Lehi Jumala ilmutuse ning rändas koos oma pere ja muu kaaskonnaga kagusse Araabia poolsaarele, ehitas seal laeva ja sõitis sellega Ameerikasse. Seal rajas ta juutide kogukonna, mis hiljem jagunes kaheks, nefilasteks ja laamanlasteks, mis teineteisega sageli sõjajalal olid. Pärast ristilöömist ilmus Ameerikasse Jeesus Kristus, kes õpetas inimesi korralikult elama, ja paariks sajandiks saabus rahu. Lõpuks lahknesid juudid taas nefilasteks ja laamanlasteks, kes enam kui pool sajandit teineteisega sõdisid, kuni lõpuks suures lahingus nefilased täielikult hävitati. Laamanlased seevastu mandusid ja neist said indiaanlased.
Mormoni Raamatu põhjal tekkis mormoonide usulahk, mis eraldus kristlusest ja tänapäeval ei peeta seda enam kristluse haruks, vaid omaette uususundiks. Suurem osa mormoone on koondunud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikusse, millel on üle 14 miljoni järgija, peamiselt USA-s. Lisaks on arvukalt väiksemaid mormoonide kirikuid ja ühendusi, mis peavad kõik Mormoni Raamatut pühaks, kuid vähem tähtsates küsimustes võivad nende seisukohad lahkneda.
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku jaoks on Mormoni Raamat üks neljast pühakirjast ja sealjuures neist kõige lähedasem Jumalale. Seda põhjendavad mormoonid asjaoluga, et Piibel on nende hinnangul mitmeastmelise tõlkimise saadus (aramea, kreeka, ladina, inglise) ja Mormoni Raamat ei ole.
Mormoni Raamat on täis anakronisme, kirjeldades loomi, aineid ja esemeid, mida Ameerikas pärast jääaega ja enne eurooplaste saabumist ei tuntud. Nende hulka kuuluvad kariloomad, hobused, härjad, lambad, kitsed, sead, elevandid, nisu, oder, viigipuu, viinamarjad, raud, pronks, teras, ahelad, saablid, mõõgad, lõõtsad ja kaarikud. Nende kasutamise jälgi, samuti Mormoni Raamatus kirjeldatud asulaid ei ole väljakaevamistel, sealhulgas mormoonide rahastatud väljakaevamistel leitud. Samuti juhivad kriitikud tähelepanu sellele, et indiaani keeled ei ole üldse sarnased Lähis-Idas räägitud semi-hami keeltele ja DNA uuringute järgi ei ole indiaanlased Lähis-Ida elanike sugulasrahvad.
Viited [muuda]
- ↑ Mormon 9:32
- ↑ 150 miljones Mormoni Raamat
- ↑ Mormoni Raamat 1999, lk. vii-viii
