Michel de Montaigne
Michel Eyquem de Montaigne (28. veebruar 1533 – 13. september 1592) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja riigitegelane. Tema tuntus rajaneb eelkõige tema teosel "Essais" (Esseed, otsetõlkes Harjutused, Katsetused), mis pani aluse esseekirjandusele.
Montaigne pärines jõukast kaupmeheperekonnast, tema ema oli aga Hispaania juudi päritolu. Montaigne sai isalt väga hea hariduse, tema esimeseks keeleks sai ladina keel. Hiljem pani ta oma teosed siiski kirja prantsuse keeles. Montaigne oli küll katoliiklane, kuid suhtus sallivalt ka protestantidesse. Tema elukäiku mõjutas ka sügav sõprus Étienne de La Boétie'ga, kelle surma järel ta päris selle antiikkirjanduse raamatukogu. On arvatud, et just Boétie kaotamine sundis teda oma mõtisklusi ka "Esseedesse" kirja panema.
Kuni 1570. aastateni töötas Montaigne mitmetes riigiametites Bordeaux kandis. Ta kuulus lühikest aega ka kuningas Charles IX õukonda. Seejärel tõmbus ta tagasi oma valdustesse ja pühendus kirjutamisele. Ent 1580. aastal, kui ta oli ringreisil Euroopas, valiti ta ta Bordeaux' linnapeaks, neid kohuseid täitis ta kuni 1585. aastani. Seejärel pöördus ta tagasi kirjutamise juurde. Montaigne toetas Henri IV ususõdasid lepitavat poliitikat, kuid ta suri paraku enne, kui too kogu Prantsusmaa tegelikuks valitsejaks tõusis.
Sisukord |
[redigeeri] Teosed eesti keeles
[redigeeri] Raamat
- "Esseed". Tõlkinud ja eessõna: Kristiina Ross; toimetanud Tiiu Viirand; ladinakeelsed tsitaadid ja nende tõlked toimetanud Marju Lepajõe. Sari Europeia, nr 62. Kirjastus Perioodika, Tallinn 2001, 272 lk
[redigeeri] Üksikud esseed
- "Üksindusest"; "Ebavõrdsusest, mis on meie vahel" ("Esseede" I köite 39. ja 42. peatükk) – raamatus: "Valik prantsuse esseid". Koostanud ja tõlkinud Aleksander Aspel. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1938, lk 15–51; esseede uustrükk: Renessansi kirjanduse antoloogia, Eesti Raamat, Tallinn 1984, lk 323–341 (ja kommentaarid lk 676–677)
- "Sellest, et filosofeerimine on surema õppimine" ("Esseede" I köite 19. peatükk). Prantsuse ja ladina keelest tõlkinud ning kommenteerinud Krista Soomere – raamatus: "Valik" III. Esseid maailmakirjandusest. Koostanud Toomas Haug. Loomingu Raamatukogu 1988, nr 51/52, lk 15–33
- "Inimsööjatest" (essee). Tõlkinud ja kommenteerinud Kristiina Ross – Vikerkaar 2008, nr 10/11, lk 108–119
[redigeeri] Kirjandus
- Johannes Semper, "Montaigne" – Looming 1933, nr 3, lk 308–319; 2. trükk: J. Semper, "Prantsuse vaim", Tartu 1934; 3. trükk: J. Semper, "Mõtterännakud" II, Tallinn 1971, lk 61–77
- Virginia Woolf, "Esseed". Tõlkinud Malle Talvet ja Jaak Rähesoo. Hortus Litterarum, Tallinn 1997, lk 77–89 ("Montaigne", tõlkinud Malle Talvet)
- Tanel Lepsoo, "Autor, kes pole autor, ja raamat, mis pole raamat" ("Esseede" arvustus) – Vikerkaar 2002, nr 5/6, lk 171–176
- Ralph Waldo Emerson, "Inimkonna esindajad". Inglise keelest tõlkinud Karin Suursalu. Tallinn, Loomingu Raamatukogu 2005, nr 24/27, lk 76–95 (essee "Montaigne – skeptik")
- Barbara Sternthal, "Sõnaseadjad: juuraharidusega kirjanikke". Kirjastus Juura, Tallinn 2007, lk 11–16 ("Michel Eyquem de Montaigne")
[redigeeri] Välislingid
- Kristiina Ross, "Hea keel ja hea mõtlemine" (Montaigne'i esseest "Laste kasvatamisest") – Sirp 5. jaanuar 2001, lk 2
- Kristiina Ross, "Montaigne'ist ja feminismist" – Sirp 12. jaanuar 2001, lk 2
- Linnar Priimägi, "Inimene, raamat ja tema vaimne eeskuju" – Postimees 21. september 2001, lk 14
- "Montaigne räägib naljakast inimesest". Intervjuu Kristiina Rossiga, üles kirjutanud Rein Veidemann – samas
- Jüri Talvet, "Montaigne ehk kuidas tunda "teist"" – Eesti Päevaleht/Arkaadia 19. oktoober 2001, lk 16
