Michel de Montaigne

Allikas: Vikipeedia
Michel de Montaigne Daniel Dumonstier' maalil

Michel Eyquem de Montaigne [miš'el ek'em dö mo(n)t'enj; prantsuse hääldus: miʃɛl ekɛm də mõtɛɲ] (28. veebruar 153313. september 1592) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja riigitegelane. Tema tuntus rajaneb eelkõige tema teosel "Essais" ("Esseed", otsetõlkes "Harjutused" või "Katsetused"), mis pani aluse esseekirjandusele.

Montaigne pärines jõukast kaupmeheperekonnast, tema ema oli aga Hispaania juudi päritolu. Montaigne sai isalt väga hea hariduse, tema esimeseks keeleks sai ladina keel. Hiljem pani ta oma teosed siiski kirja prantsuse keeles. Montaigne oli küll katoliiklane, kuid suhtus sallivalt ka protestantidesse. Tema elukäiku mõjutas ka sügav sõprus Étienne de La Boétie'ga, kelle surma järel ta päris selle antiikkirjanduse raamatukogu. On arvatud, et just Boétie kaotamine sundis teda oma mõtisklusi ka "Esseedesse" kirja panema.

Kuni 1570. aastateni töötas Montaigne mitmetes riigiametites Bordeaux kandis. Ta kuulus lühikest aega ka kuningas Charles IX õukonda. Seejärel tõmbus ta tagasi oma valdustesse ja pühendus kirjutamisele. Ent 1580. aastal, kui ta oli ringreisil Euroopas, valiti ta ta Bordeaux' linnapeaks, neid kohuseid täitis ta kuni 1585. aastani. Seejärel pöördus ta tagasi kirjutamise juurde. Montaigne toetas Henri IV ususõdasid lepitavat poliitikat, kuid ta suri paraku enne, kui too kogu Prantsusmaa tegelikuks valitsejaks tõusis.

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üksikud esseed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]