Marju Lepajõe

Allikas: Vikipeedia
Marju Lepajõe 2012. aastal Tartu Ülikooli katusel. Foto: Lauri Kulpsoo

Marju Lepajõe (28. oktoober 1962 Tartu4. juuli 2019) oli eesti religiooniloolane, klassikaline filoloog ja tõlkija.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1985. aastal Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti filoloogia erialal (diplomitöö "Johannes Gutslaffi "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" tõlge", juhendaja Huno Rätsep). Aastail 19881991 oli ta statsionaarses aspirantuuris klassikalise filoloogia erialal Leningradi Riikliku Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli juures. 1996 kaitses ta klassikalise filoloogia magistrikraadi Tartu Ülikoolis tööga "Fiktiivne element Dares Phrygiuse Trooja-kroonikas ja selle sidemed kaasaja historiograafiaga".[1]

19. märtsil 2018 kaitses Marju Lepajõe doktoriväitekirja "Pastorid ja kirjakultuur: kristliku humanismi variatsioonidest Eesti- ja Liivimaal XVII sajandi esimesel poolel" ning sai filosoofiadoktori kraadi teoloogia alal. Tema juhendaja oli Anne Kull (Tartu ülikool), oponent Kristiina Savin (Uppsala Ülikool).[1][2][3]

1985–1988 töötas Lepajõe vanemraamatukoguhoidjana Tartu Riikliku Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas. 1992–1993 oli ta assistent Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli juures ning 19931998 ladina ja kreeka keele lektor Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Alates 1998. aastast oli ta Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo teadur, seejuures 1998–2001 ajaloolise usuteaduse ja ladina keele õppetooli hoidja.[1] Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid uusplatoonilise filosoofia ja patristilise teoloogia mõju hilisemale kristlikule teoloogilisele mõttele ning teoloogia Eesti vaimukultuuris 17. sajandil.[4]

Ta oli külalisuurija mitme välisülikooli juures (Fribourgi, Göttingeni, Freiburgi, Oslo ja Londoni ülikoolis).

Marju Lepajõe koostas "Kreeka-eesti Uue Testamendi õppesõnastiku" (1. trükk 2000, 2. parandatud trükk 2002, 3. parandatud trükk 2011). Ta tõlkis eesti keelde mitmete antiik-, kesk- ja uusaegsete autorite tekste nagu Platon, Plotinos, Hieronymus, Gregorius Toursist, Innocentius III, Johannes Scotus Eriugena, Bernard Clairvaux'st, Anselm Canterburyst, Aquino Thomas, René Descartes, Martin Luther, Johannes Risingh, Heinrich von Kleist, Otto Wilhelm Masing, Friedrich Robert Faehlmann jt. Samuti oli ta üks Eesti Kultuurkapitali klassikatõlkeprogrammi Hieronymus eestvedajaid ja komisjoniliikmeid ning ajakirja Akadeemia kolleegiumi liige.

Dokumentaalfilm[muuda | muuda lähteteksti]

2018. aastal hakkas režissöör Vallo Toomla tegema dokumentaalfilmi "Marju Lepajõe. Päevade sõnad".[5] Täispika dokumentaalfilmi tegemist toetasid Eesti Filmi Instituut, ERR ja Kultuurkapital. Produtsent on Kaie-Ene Rääk, stsenarist Vallo Toomla.[6] Filmi tootis F-Seitse ja film oli Eesti Televisiooni eetris 18. detsembril 2019.[7]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Marju Lepajõe surma järel asutasid tema perekonna esindajad, ajaleht Postimees ja Tartu Ülikooli Sihtasutus Marju Lepajõe mälestusfondi, mille eesmärk on tunnustada ning väärtustada teadus- ja tõlketegevust. 2019. aasta septembris kuulutas fond välja stipendiumikonkursi "vähemalt magistrikraadiga isikutele, kes oma teadus- või tõlketööga panustavad Marju Lepajõe elutöö jätkamisse või jäädvustamisse". Stipendium antakse üle 28. oktoobril 2019.[11]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Trükised[muuda | muuda lähteteksti]

Tõlked[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Isad: Talmudi 4. osa, 9. traktaat". Tallinn: Perioodika, 1990 (Loomingu Raamatukogu 6/1990) (tõlge heebrea keelest, koos Andres Grossiga)
  • Carl Morgenstern. "Platoni Politeia' ks nimetatud raamatu eesmärgist ja teemast". Akadeemia 1/1993
  • Plotinos. "Ilust" Enneaadid I. 6). Akadeemia 5/1993
  • Plotinos. "Vaimsest ilust" (Enneaadid V. 8). Akadeemia 5/1993
  • A. Hilary Armstrong. "Plotinose õpetus". Akadeemia 5/1993
  • Werner Beierwaltes. "Ilu-armastus ja jumala-armastus". Akadeemia 6/1993
  • Christoph Wrembek. "Petlemma täht: 13. novembril 1993 – 2000 aastat tagasi" (tõlge koos Mari Tarvasega). Akadeemia 11/1993
  • Heinrich von Kleist "Marionetiteatrist". Akadeemia, 12/1993, lk 2551–2557. Ümbertrükk: "In memoriam Claus Sommerhage". Tartu: Tartu University Press, 2005, lk 138–144
  • Hans Urs von Balthasar. "Kristliku müstika piiritelu". Akadeemia, 9/1994
  • Endre von Ivánka. "Nimede juurest nimetamatu juurde". Akadeemia, 10/1994
  • Pseudo-Dionysios Areopagita. "Müstilisest teoloogiast Timotheosele". Akadeemia, 10/1994
  • René Descartes. "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" (II ja VI). Akadeemia, 8/1996
  • Johannes Claudii Risingh, "Kõne Tartu linnast: 1637". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996 (tõlge ladina keelest; uus väljaanne Tartu: Ilmamaa, 2009)
  • Platon "Politeia: VII raamat 514a-621b". Akadeemia 9/1997, lk 1819–1828
  • Jan Szaif "Platoni koopa-võrdpilt". Akadeemia 9/1997, lk 1829–1842
  • Simone Weil ""Ilias" ehk poeem võimust". Prantsuse k. tlk. Marju Lepajõe. Vikerkaar 7-8/1997, lk 82–105
  • Aleksander Zaitsev "Kas uus renessanss on võimalik" Tuna, 2/2001, lk 4–9
  • Kurt Rudolph "Gnoosise olemus ja struktuur". Saksa keelest tõlkinud Marju Lepajõe. Akadeemia, 10/2001, lk 2125–2140
  • Platon, "Teosed I. Sokratese apoloogia. Phaidon. Kriton. Pidusöök. Charmides. Phaidros. Euthyphron". Tartu: Ilmamaa, 2003 (dialoogide "Phaidon" ja "Phaidros" tõlge vanakreeka keelest)
  • Eric R. Dodds, "Paganad ja kristlased ängistuse ajastul". Tallinn: Varrak, 2003 (tõlge inglise keelest)
  • Otto Wilhelm Masing "O. W. Masingu tervituskõne Tartu Ülikooli pidulikul taasavamiskoosolekul 22. aprillil 1802". Ladina keelest tõlkinud Marju Lepajõe. Rmt: "200 aastat eesti keele ülikooliõpet: 1803 eesti ja soome keele lektoraat Tartu Ülikoolis: juubelikogumik". Tartu, 2003. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised, 25). Lk 10–13
  • Plotinos "Enneaadid I.6: Ilust". Tõlk. ja komment. Marju Lepajõe. Rmt: "Vanakreeka kirjanduse antoloogia". Tallinn, 2006. Lk 435–444
  • Friedrich Robert Faehlmann, "Vaatlusi varjatumatest põletikest". Ladina keelest tõlkinud Kaarina Rein ja Marju Lepajõe. Rmt: Fr. R. Faehlmann "Teosed III". Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2011. Lk 90–152
  • Martin Luther "Kiriku Paabeli vangipõlvest: eelmäng". Ladina keelest tõlkinud Marju Lepajõe. Rmt: Martin Luther "Valitud tööd". Tartu, 2012. Lk 177–298
  • Johannes Scotus Eriugena "Jumala olemusest: Periphyseon, II, 28". Akadeemia, 12/2012, lk 2115–2130
  • Hieronymus "Õndsa Pauluse, Teeba munga elu: mungaromaan". Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Marju Lepajõe. Vikerkaar, 1-2/2013, lk 42–51
  • Gregorius Tours'ist "Kümme ajalooraamatut: katkendeid". Tõlkinud Tiina Kala, Marju Lepajõe. Rmt: "Keskaja kirjanduse antoloogia I. Ladinakeelne kirjandus". Tallinn, 2013. Lk 104–113 (katkendid II, VII ja IX raamatust)
  • Anselm Canterburyst "Proslogion ehk Kõnelus: katkend". Tõlkija ja sissejuhatuse autor Marju Lepajõe. Rmt: "Keskaja kirjanduse antoloogia I. Ladinakeelne kirjandus". Tallinn, 2013. Lk. 252–259
  • Pierre Abélard, Héloïse (?) "Kahe armastaja kirjad: katkendeid". Tõlkinud Marju Lepajõe. Rmt: "Keskaja kirjanduse antoloogia I. Ladinakeelne kirjandus". Tallinn, 2013. Lk. 287–292
  • Bernard Clairvaux'st "Kõned Laulude laulust: katkendeid". Tõlkinud Marju Lepajõe. Rmt: "Keskaja kirjanduse antoloogia I. Ladinakeelne kirjandus". Tallinn, 2013. Lk. 331–347
  • Innocentius III "Inimolu viletsusest: katkend". Tõlkija ja sissejuhatuse autor Marju Lepajõe. Rmt: "Keskaja kirjanduse antoloogia I. Ladinakeelne kirjandus". Tallinn, 2013. Lk. 463–485
  • Kurt Rudolph, "Gnoosis: Ühe hilisantiikaegse usundi olemus ja ajalugu". Tõlkinud Jaan Lahe, Jana Lahe ja Marju Lepajõe (tõlge saksa keelest), saatesõna Jaan Lahe. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2014
  • Innocentius III "Inimolu viletsusest: Teine osa". Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Marju Lepajõe. Vikerkaar, 1-2/2016, lk 87–105

Artiklid ja sõnavõtud[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Marju Lepajõe vanemad olid põllumajandusteadlased Jaan Lepajõe ja Leida Lepajõe.[12] Tema vanem vend on Tiit ja oli Madis Lepajõe.[13]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Marju Lepajõe "Pastorid ja kirjakultuur: kristliku humanismi variatsioonidest Eesti- ja Liivimaal XVII sajandi esimesel poolel" Tartu Ülikooli pressiteade, 12. märts 2018
  2. Marju Lepajõe kaitseb doktoritöö Kirik & Teoloogia, 16. märts 2018
  3. Doktoritöö kaitsmine. Marju Lepajõe "Pastorid ja kirjakultuur: kristliku humanismi variatsioonidest Eesti- ja Liivimaal XVII sajandi esimesel poolel" UTTV, 19. märts 2018
  4. Tartu Ülikool. "Marju Lepajõe". Vaadatud 05.07.2019.
  5. Marju Lepajõe. Päevade sõnad, Eesti Filmi Instituut
  6. Aurelia Aasa PRODUCTION: Awarded Estonian Director Vallo Toomla Works on Portrait Documentary Film New Europe, 2018-11-14
  7. Filmide esilinastused 2019, Eesti Filmi Instituut
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 Juune Holvandus Võib endale lubada originaaltekste Phrygiusest Lutherini Eesti Kirik, 02.11.2011
  9. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.
  10. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 19260
  11. Marju Lepajõe mälestusfondi stipendiumikonkurss ootab taotlusi ERR, 11.09.2019
  12. Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist ERR, 26. oktoober 2017/Looming, 10/2017
  13. Marju Lepajõe (28. oktoober 1962 – 4. juuli 2019) USUS. Tartu Ülikooli usuteaduskonna ametlik blogi, 5. juuli 2019

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Intervjuud[muuda | muuda lähteteksti]

Videod[muuda | muuda lähteteksti]