Maksim Bakijev

Allikas: Vikipeedia

Maksim Bakijev (sündinud 1977 Samaras) on 2010. aastal kukutatud Kõrgõzstani presidendi Kurmanbek Bakijevi noorem poeg, ärimees, väidetavalt üks Kõrgõzstani rikkamaid inimesi.

2006. aastal asutas Bakijev koos Valeri Belokoniga Lätis valdusfirma Maval Aktivi. Belokoni ja Bakijevi ühised äriprojektid olid seotud panganduse, mäetööstuse, kinnisvaraäri, nafta ja gaasiga. Bakijev on Maval Aktivi juhatuse liige ja Belokoni kontrollitava õlletehase Kimmels Riga nõukogu esimehe asetäitja.

2009. aastal oli Maksim Bakijev isa valimisstaabi juht presidendivalimistel.

Sama aasta oktoobris sai Maksim Bakijevist Kõrgõzstani Arengu, Investeeringute ja Innovatsiooni Keskagentuuri direktor. Opositsiooni sõnul andis see positsioon talle valitsusjuhist suurema võimu.

Kurmanbek Bakijevi kukutamiseni viinud sündmuste ajal viibis Maksim Bakijev Ameerika Ühendriikides ja siirdus seejärel Lätisse. Interpol kuulutas ta võimu võtnud Kõrgõzstani ajutise valitsuse palvel rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Teda süüdistatakse kelmuses ja riigi raha ebasihipärases kasutamises.

13. juunil võeti Bakijev Suurbritannias vahi alla ja taotles poliitilist varjupaika.

Süüdistused[muuda | muuda lähteteksti]

Vastased nimetasid Maksim Bakijevit riigi rikkaimaks inimeseks ja isikuks, kelle isikliku nõusolekuta ei saanud riigis läbi viia ühtegi suuremat äriprojekti.

Maksimi seadmises arenguagentuuri juhiks nägid vastased kavatsust teha temast Kurmanbek Bakijevi "troonipärija". Sellistele järeldustele andis hoogu Kurmanbek Bakijevi algatus põhiseaduse muutmiseks, mille kohaselt saanuks presidendi kohustused valimisteta üle anda "ajutisele presidendile". 2010. aasta veebruaris andis konstitutsioonikohus ajutise presidendi nimetamise õiguse Riiginõukogule.

Juba 2006. aastal süüdistas opositsioon Kurmanbek Bakijevi lapsi riigi vara ebaseaduslikus privatiseerimises.

Maksim Bakijevit seostatakse valdusfirmaga MGN Group, mis omandas suure osaluse mitmetes riigi tähtsamates ettevõtetes (Manasi lennuväli, Kõrgõztelekom, Severelektro, Kõrgõzgaz). Ajakirjandus pidas valdusfirma peadirektorit, USA kodanikku Jevgeni Gurevitšit (Eugene Gourevitchit), Maksim Bakijevi lähedaseks äripartneriks.

2009. aasta septembris sai MGN Groupist Kõrgõzstani arengufondi peamine partner. Fondi põhiaktivad moodustas Venemaa poolt antud 300 miljoni dollari suurune soodustingimustel antud krediit investeeringuteks riigi arengusse. Nimetatud rahasumma anti ajakirjanduse arvates Kõrgõzstani käsutusse tänutähena Kurmanbek Bakijevi lubaduse eest peletada Kõrgõzstanist Ameerika Ühendriikide lennuväebaas Manasis. Kõrgõzstan võimaldas USA sõjaväebaasil siiski riiki jääda. Kahtlustuste kohaselt suunas Maksim Bakijev 35 miljonit dollarit Venemaa krediidist isiklikele arvetele.

2010. aasta märtsis vallandus Venemaa ajakirjanduses rünnak Bakijevite vastu. Maksim Bakijevit süüdistati muuhulgas selles, et ta suunas Venemaa krediidi oma eraäridesse ja müüs Venemaalt soodustingimustel ostetud lennukikütust vaheltkasu eest Manasi lennuväebaasile. Kütuseäri Maksim Bakijeviga varjatult seotud vahendajatega oli spekulatsioonide kohaselt üks põhjusi, miks Kurmanbek Bakijev võimaldas Ühendriikidel Manasi lennuväebaasi kasutamist jätkata. Kahtlustuste kohaselt jättis Bakijev kütuseärilt riigile tasumata makse ligi 80 miljoni dollari ulatuses.

Ajakirjandus avaldas muuhulgas, et Bakijevitega lähedat seotud Jevgeni Gurevitš kuulutati Itaalias tagaotsitavaks süüdistatuna sidemetes maffiaga ja petuskeemiga 2,7 miljardi dollari kõrvaldamiseks.

Aprillis Kurmanbek Bakijev kukutati.

Kõrgõzstani ajutine valitsus on Maksim Bakijevit seostanud 2010. aasta kevadel ja suvel Kõrgõzstani lõunaosas lahvatanud, sadade või tuhandete inimeste hukkumiseni viinud rahutuste organiseerimisega.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Maksim Bakijevi ema on Kurmanbek Bakijevi venelannast abikaasa Tatjana Petrova.

Maksim Bakijev on abielus endise Biškeki linnapea tütre Aižana Kenenbajevaga. 2009. aastal sündis neil tütar.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]