MP 40

Allikas: Vikipeedia
MP 40 lahtivõetud püssipäraga.

MP 40 (Maschinenpistole) oli Saksamaa püstolkuulipilduja Teises maailmasõjas. Seda kasutasid peamiselt langevarjurid ja tankimeeskonnad. Neid relvi jagati enamasti ohvitseridele ja allohvitseridele aga ka ründeallüksuste sõduritele. MP 40-t on kirjeldatud kui suhteliselt väikese tulekiiruse ja tagasilöögiga püstolkuulipildujat.

MP 40 on välja arendatud oma eelkäijast MP 38-st, mille peamisteks puudusteks olid tootmisprotsessi keerukus ja kallidus. MP 38 töötas motoriseeritud üksustele välja Heinrich Vollmer 1938. aastal. Püstolkuulipildujale võeti väga palju elemente üle ka MP 18-st ja MP 28-st, kuid MP 40-ga oli lihtsam ümber käia kui tema eelkäijatega. Nimelt oli seda võimalik väga kergelt lahti võtta ja kokku panna ning lihtsam toota.

Paljud MP tehnilised vead parandati 1939. aasta Poola invasiooni ajal. MP 40 juures kasutati detailide tootmisel freesimise asemel laialdaselt stantsimist ja keevitamist. Kokku toodeti MP 40 sõja jooksul kuni miljon eksemplari, enamus sellest "Erfurter Maschinefabrik Geipel GmbH" tehases. Peale selle sai püstolkuulipilduja endale liitlaste poolt nimeks "Schmeisser", kuna relva arendajaks oli Hugo Schmeisser. Tegelikult omas Schmeisser ainult MP 40 salve patenti. Schmeisser konstrueeris MP 41, millel oli erinevalt MP 40-st puust kaba ja mis sarnanes vägagi MP 28-ga. MP 41 ei saanud aga kunagi Saksa armee põhirelvaks, küll kasutasid seda mõned SSi üksused ja palju eksemplare müüdi Saksamaa liitlasele Rumeeniale.

Tehnilised andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]