Märgala

Allikas: Vikipeedia
Rudava märgala Poolas

Märgala on ala, mille pinnas on kas alaliselt või ajutiselt liigniiskusega küllastunud.

Märgalad on tavaliselt osaliselt veega kaetud. Märgalade hulka kuuluvad nii alaliselt liigniisked alad (sood ja madalad veekogud) kui ajutiselt liigniisked alad (üleujutatavad jõeluhad, lauged mereranniku alad jt üleujutusalad). Tavaliselt on märgala pinnas küllastunud mageveega, kuid see võib olla ka soolane või riimveeline.

Sademehulk märgalal sõltub suuresti geograafilisest asukohast. Lõuna-Aasia märgaladel on tüüpiline sademehulk üle 5000 mm aastas, Eestis umbes 500 mm aastas[viide?]. Põhja-Ameerika põhjaosas leidub märgalasid, mille aastane sademehulk on 150 mm. Sama erinevad on märgala temperatuurid: ekvatoriaalses kliimas on aasta ringi soe, lähisarktilises kliimas võib talvel esineda kuni -50°C külma.

Läbi kogu ajaloo on loodetava materiaalse kasu nimel märgalasid hävitatud, peamiselt kuivendamise ja maaparanduse abil, et saada põllumaad või parandada kinnisvara väärtust. Näiteks Uus-Meremaa märgaladest on pärast eurooplaste saabumist kuivendatud üle 90%, peamiselt karja- ja põllumaa saamiseks. Märgalasid on ka üle ujutatud, muutes neid järvedeks ja veehoidlateks.

Viimasel ajal on säilinud märgalasid hakatud kaitse alla võtma. 1971 Iraanis sõlmitud Ramsari konventsioon reguleerib rahvusvaheliselt märgalade kaitset. Sellega anti 1976 Matsalule rahvusvahelise tähtsusega märgala staatus. 1997 lisandus Eestis veel 9 ja 2003. aastal 1 Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgala.

Märgalade määratlus Ramsari konventsiooni järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ramsari konventsiooni punkti 1.1 kohaselt: "Märgalad on sood, rabad, turbaalad ja veekogud, niihästi looduslikud kui kunstlikud, niihästi alalised kui ajutised, niihästi seisva kui vooluveega, niihästi magevee, riimvee kui soolase veega, kaasa arvatud meri nendel aladel, kus mere sügavus mõõna ajal on alla 6 meetri." Punkti 2.1 kohaselt võivad märgalad hõlmata saari ja merealasid, mille sügavus mõõna ajal on üle 6 meetri, kui need on igast küljest eelmisele punktile vastavate aladega ümbritsetud, samuti kalda- ja rannikuäärseid alasid.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]