Pornograafia

Allikas: Vikipeedia

Pornograafia ehk porno on põhiliselt seksuaalse erutuse stimuleerimiseks mõeldud teoste liik, mis tavaliselt sisaldab inimeste paljastatud kehade või kehaosade, suguelundite, seksuaalvahekordade või muu seksuaalsusega seonduva eksponeerimist ja/või kirjeldamist.

Pornograafia all peetakse mõnikord silmas ka inetut või esteetika kategooriatele mitte vastavat kunsti, n-ö "nilbust kunstis või kirjanduses".

Ülevaade[muuda | redigeeri lähteteksti]

Visuaalne pornograafia esineb eelkõige pornograafiliste filmide, fotode, maalide, graafikateostena, skulptuuridena, etendustena. Kirjanduslik pornograafia esineb tekstidena (romaanid, novellid, jutustused, luule, näidendid jne). Pildilis-tekstiline pornograafia esineb pilt- või fotoromaanide, -novellide, -jutustustena, koomiksitena jne. Auditiivne pornograafia esineb enamasti pornograafiliste tekstide ettelugemisena, helidena.

Valdavalt tarbitakse tänapäeval audiovisuaalset pornograafiat pornofilmide, tekstilis-visuaalset pornograafiat pornoajakirjade ja eelmistele omaste vormidega kohandatud veebiportaalide kujul. Vastavalt liigitatakse pornograafiat kõige üldisemalt kahte liiki: hardcore (eksponeeritakse suguelundeid) ja softcore (ka "pehme porno", kus hoidutakse suguelundite eksponeerimisest).

Populaarsemad suunad:

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pornograafia kui iseseisva ja ühiskonna poolt tunnistatud valdkonna sündi seostatakse varase uusajaga (17. sajand), mil see kerkis esile koos esteetikaga kui selle vastaspoolus ning puudutas eelkõige st ihulis-erutavate raamatute kirjutamist, väljaandmist ja levitamist. Väljaanded olid enamasti varustatud pildimaterjaliga, peamiselt ladina või prantsuse keeles ja paljud neist olid trükitud anonüümsete libertiinide poolt Amsterdamis ning sealt levitatud üle Euroopa. Pornograafia sündimist võib seostada just kunstiliste vahenditega seksuaalse erutuse tekitamise institutsionaliseerumisega, mille kaudu see eristus muudest kunsti vormidest. Pornograafiat levitati enamasti põranda all ning sellega olid seotud suured trahvid ning väljaandjate üle peeti kohtuprotsesse.

Kuigi piirid pornograafia ja esteetilise elamuse vahel on sajanditega nihkunud, siiski on pornograafia kasutus siiani enamikes riikides seadusega piiratud ja sellega muudest kunstilise väljenduse laadidest eristatud, kuigi illegaalseks suurt osa seaduslikult toodetud ja levitatud pornograafiast enam ei peeta. Pornograafia vabanemine põranda alt algas 20. sajandi keskel ning selle viimaseks veerandiks oli pornograafia, sh pornograafilised filmid ja nende levitamine enamikes riikides mingil viisil legaliseeritud. Siiani on valdavalt keelatud alaealiste, loomade ja seksuaalse vägivalla kasutamine pornograafiliste teoste loomisel.

Esimestest pornograafilistest teostest olid tuntuimad nt "Ekslev hoor" (La puttana errante, 1650), "Tütarlaste kool" (L'Ecole des filles, 1655), "Satyra sotadica" (1660).

Ka varasemal ajal valmistati teoseid, mis tänapäevase pilgu jaoks võivad paista pornograafilised, kuid neisse ei suhtutud toona niimoodi nagu pornograafiasse ega levitatud institutsionaliseeritult, kuigi teatud suguline aktiivsus ja selle kujutamine võis eri kultuurides olla taunitud nii ühiskondlikult kui seaduslikult.

Tulevik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seoses Internetis toimiva interaktiivsust võimaldava pornograafiaga tegeldakse teleseksi vahendite väljatöötamisega, mis võimaldaks astuda tehislikku sugulisse vahekorda (harrastada küberseksi) inimestel, kes omavad vastavaid seadmeid ja võrguühendust. Kuna pornograafia on olemuselt suunatud seksuaalse erutuse tekitamisele teiseste või kunstlike vahenditega, siis peetakse teleseksi võimaldamist loomulikuks sammuks pornograafia arengus, kuigi see hakkab ähmastama piire pornograafia, prostitutsiooni ja üldse seksi vahel.

Pornograafia vastased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pornograafia tulisemad vastased on kristlik religioon ja feministid. Tõsiseid probleeme on ka pornograafia õigusliku staatuse määratlemisega.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Tütarlaste kool". Vikerkaar, nr 12, 2000.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]