Lombardia Liiga

Allikas: Vikipeedia
Lombardia lipukandja aastal 1167 (liiga rajamise aastal) taas Milanosse sisenemas peale seda kui keiser Friedrich I väed olid linna 1162. aastal hävitanud. Bareljeef Milano Porta Romana väravalt (1171).
Lombardia sõjaväelased (milites) kujutatuna aastast 1171 pärineval reljeefil (Porta Romana väraval).

Lombardia Liiga (Lega Lombardia) oli 1167. aastal Milano juhtimisel asutatud keskaegne Põhja-Itaalia linnade liit. Liiga eesmärk oli kaitsta oma õigusi Hohenstaufenite dünastiasse kuuluvate Saksa-Rooma keisrite vastu, kes soovisid Saksa-Rooma riigi mõju suurenemist ja püsimist Itaalias.[1]

Olgugi, et liiga liikmete hulk ajaga muutus, hõlmas Lombardia Liiga oma tipphetkel enamikke Põhja-Itaalia linnasid ja seda toetasid ka paavst, Veneetsia vabariik ja Sitsiilia kuningriik.

Kolmanda ja viimase Hohenstaufenite dünastia keisri Friedrich II surmaga aastal 1250 muutus liiga üleliigseks ja see saadeti laial.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liiga loomine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lombardia Liiga oli 1164. aastal Verona, Padova, Vicenza linnade ja Veneetsia vabariigi poolt loodud Verona Liiga järglane. Verona Liiga kutsuti ellu peale seda kui keiser Friedrich I Barbarossa oli 1158. aasta Roncaglia riigipäeval nõudnud keisririigi otsest kontrolli Itaalia üle ja alustanud Itaalia linnade ametnike (podestà) asendamist enda esindajatega. Liigat toetas ka paavst Aleksander III (kelle järgi sai nime Alessandria linn), kes soovis näha Friedrich I võimu vähenemist Itaalias.

Liiga asutati 1167. aasta 1. detsembril Pontida linnas ning sinna kuulusid lisaks eelmainitud linnadele ka näiteks Crema, Cremona, Mantua, Piacenza, Bergamo, Brescia, Milano, Genova, Bologna, Modena, Reggio Emilia, Treviso, Vercelli, Lodi, Parma, Ferrara linnad ja ka mõned valitsejad – nt markii Malaspina ja Ezzelino III da Romano.

Friedrich I aeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi liigat ei kuulutatud separatistlikuks, vaidlustas liiga avalikult keisri võimunõude (Honor Imperii). Ehkki Friedrich I tegevus oli suunatud paljude linnade vastu, võitles ta eriti Milano linna vastu, mille tema väed olid aastal 1162 juba vallutanud ja hävitanud. Keisri varasem linnade üksteise vastu üles ässitamise taktika enam ei toiminud.

Konstanzi rahulepingu (1183) pronksist koopia, kus on ära toodud Lombardia Liigasse kuulunud kogukonnad.

1176. aasta 29. mail toimunud Legnano lahingus alistas Lombardia Liiga viimaks keisri armee. Järgmisel aastal allkirjastatud Veneetsia rahuga pandi alus rahule, mis kestis 1178. augustist kuni 1183. aastani, mil sõlmitud Konstanzi rahuga leiti kompromiss. Kompromissi järgi leppisid Itaalia linnad kokku selles, et jäävad lojaalseks Saksa-Rooma riigile, kuid säilitavad seejuures kohaliku jurisdiktsiooni ja droit de régale õiguse oma territooriumidele. Ehk siis keiser tunnistas liigasse kuulunud linnade omavalitsusõigust.

Liigasse kuuluvate linnade seas hakkas Milano, keda nüüd soosis keiser, erilist rolli omandama ja see tekitas konflikte peamiselt Cremona kodanikega. Aastatel 11911232 oli Lombardia Liiga aktiivses tegevuses paus.

13. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lombardia Liiga tegevust uuendati korduvalt ja liiga olulisus kasvas taas peale seda kui Friedrich I poeg keiser Heinrich VI aastal 1197 suri ning viimase alaealine poeg Friedrich II, kes oli valitud roomlaste kuningaks, pidi võitlema keiserliku trooni pärast Welfide dünastiasse kuulunud Otto IV vastu. Friedrichi, kes oli aastast 1218 riigi ainus kuningas ja aastast 1220 ka riigi keiser, eesmärk oli aastal 1226 kutsuda Itaaliasse kokku riigivürstid, et valmistada ette Kuuendat ristisõda.

Lombardia Liiga linnad nurjasid keiser Friedrich II püüdlused saada Itaalias suuremat võimu ning liiga teenis sellega ära keiserliku vande alla panemise. Keisrit saatis algselt edu ja tema väed suutsid vallutada Vicenza. Tema võit 1237. aasta Cortenuova lahingus pani aluse ka tema kui osava strateegi mainele. Ent keiser hindas oma jõudusid siiski valesti kui ta lükkas tagasi kõik Milano poolt tehtud ettepanekud rahuläbirääkimisteks ja nõudis jätkuvalt tingimusteta alistumist. Seejärel suutsid Milano ja viis teist linna tema rünnakutele vastu seista ning 1238. aasta oktoobris pidi keiser edutult lõpetama Brescia linna piiramise.

Lombardia Liiga sai taaskord tuge paavstilt kui paavst Gregorius IX keiser Friedrich II kirikust välja heitis ja andis sellega keisri püüdlustele vastulöögi. 1248. aastal toimunud Parma piiramise ajal ründasid liiga väed keisri laagrit ja vallutasid selle. Sellele järgnenud lahingu käigus löödi keisri väed taganema. Friedrich II kaotas keiserliku aarde ning koos sellega mistahes lootuse säilitada võimalused jätkamaks oma võitlust mässavate Itaalia linnade ja paavsti vastu.

Lombardia liiga saadeti laiali aastal 1250, mil Friedrich II suri. Järgmiste keisrite juhtimise all avaldas keisririik Itaalia poliitikale oluliselt vähem mõju.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Lombard League. Encyclopedia Britannica, vaadatud 12.02.2013.

Allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Gianluca Raccagni. "The Lombard League (1164–1225)". Oxford University Press, 2010.
  • Lombard League. Encyclopædia Britannica online, 2008. Vaadatud 06.04.2008.
  • G. Fasoli. "La Lega Lombarda -Antecedenti, formazione, struttura". Problema des 12.Jahrhunderts.
  • "Vortraege und Forchungegen", 12. 1965–67, pp. 143–160.