Brescia

Allikas: Vikipeedia
Brescia

[ br'eša ]
itaalia Brescia

Brescia lipp
Brescia lipp

Pindala: 90,7 km²
Elanikke: 189 968 (30. september 2013)[1]

Koordinaadid: 45° 32′ N, 10° 14′ E45.53333333333310.233333333333koordinaadid: 45° 32′ N, 10° 14′ E
Brescia asukoht Itaalia kaardil
Brescia uus ja vana katedraal
Tempio Capitolini varemed Brescias
Piazza della Loggia

Brescia on linn Itaalias Lombardia maakonnas Milanost 99 km idas, Brescia provintsi halduskeskus. Brescia on Milano järel suuruselt teine Lombardia linn. Ta asub 150 m kõrgusel merepinnast.

Brescia asub Alpide jalamil, kahe järve, Lago d'Iseo ja Garda vahel. Linna ümbritsevad viinamarjakasvatused (Franciacorta nõlvad läänes on andnud nime ka sealsetele kuulsatele veinidele).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Brescia kohal asus algselt keldi asuala Brixia, mis aastast 225 eKr kuulus Roomale. Juba Hannibali sõjakäigu ajal toetasid nad roomlasi. 27 eKr rajas Augustus sinna tsiviilkoloonia.

Aastal 452 rüüstas linna Attila. Pärast Rooma riigi langust kuulus linn langobardidele, hiljem Karl Suurele, frankidele ja Saksa-Rooma riigile.

Alates 1167 osales Brescia Lombardia Liiga koosseisus võitluses Saksa-Rooma keisrite vastu. Brescia katedraalis hoitakse reliikviana tahvlit pühalt härjavankrilt Carrocciolt, mis oli Lombardia Liiga sümboliks.

1339 läks linn Viscontide võimu alla, aastatel 14261796 allus ta Veneziale. 1797. aastal läks linn Austria kontrolli alla, kes Viini kongressi otsusega linna endale saigi. 1848 puhkes austerlastevastane ülestõus, mis pärast raskeid tänavalahinguid 2. aprillil 1849 lüüa sai.

Itaaliale kuulub Brescia alates 1861. aastast.

Arhitektuurimälestised ja vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Brescia väljakud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Brescia linnasüda on koondunud nelja keskse väljaku (itaalia keeles: piazza) ümber. Turuplats (Piazza del Mercato) on toidukaupluste päralt, Võidu väljak (Piazza della Vittoria) oma lihtsa ja range kujunduse ning valeva marmorsillutisega on meenutus fašistiliku režiimi aegadest. Väljakutest kõige kaunim on Lodža väljak (Piazza della Loggia), mis on pärit 15. sajandist, mil Brescia kutsus enda päästmiseks Viscontide türannia käest valitsema Venezia. Venezia mõju on kõige paremini tajutav väljakule nime andnud kauni renessanss-lodža juures. Paulus VI plats (Piazza Paolo VI) on üks väheseid kahe toomkirikuga väljakuid Itaalias: 12. sajandist pärinev vana katedraal ehk Rotonda erineb suuresti uuemast maneristlikus stiilis raskepäraset uuest katedraalist.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://www.demo.istat.it/bilmens2013gen/index02.html