Leo Martin

Leo Martin (15. jaanuar 1911 – 29. november 1973) oli eesti lavastaja ja näitleja.

Ta sündis Tartus, panga- ja linnavalitsuse ametniku pojana. ENL-i (1938) ja ETÜ liige (1955). Ta lõpetas aastal 1936 Hugo Treffneri gümnaasiumi ja Tartu Näitekunsti Stuudio.

Töötas 1930–1934 näitlejana Vanemuises ja 1936–41 Draamateatris, evakueerus 1941 Venemaale, kuulus 1942–1944 Eesti Riiklikesse Kunstiansamblitesse, 1949–1952 Teatri- ja Muusikamuuseumi lepinguline teadur, 1952–1953 trükitööline, 1953–1955 Eesti Raadio ja 1955–1958 Eesti Televisiooni režissöör ning 1958–1973 Eesti Raadio pearežissöör.

Kirjutanud nukunäidendeid („Aastaajad“)^[1].

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Jevgeni Švarts "Lumekuninganna" (1945)
Gorbatov "Isade noorus" (1946)
Šurinova "Külmataat" (1947)
Gernet "Aladini imelamp" (1948, Noorsooteatris)
August Jakobson "Võitlus rindejooneta" (1948 Ugalas)
Vilde ja Enn Toona "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1948 Ugala vabaõhuetendus)
Anton Tšehhov Juubel (1948 Ugalas, mängis Kuzmad)
Hugo Raudsepp "Ameerika Kristus" (1967 Draamateatris)