Lüli

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib anatoomia mõistest; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Lüli (täpsustus)

Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.[1]

Inimese lülisamba lüli nimetatakse ka lülisambalüliks.[2]

Selgroolülide areng, anatoomia, asend, luud, lihased, sooned, närvid, morfoloogia ja funktsioonid ning patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maolistel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lülid moodustavad madudel keha luulise aluse ja need on ühenduses nii naaberlülide kui ka lihaste ja sidekoega ning võimaldavad maol sobivas keskkonnas ning pinnal elegantselt ja jäsemeteta liikuda (roomata).

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madude selgroolülid on olnud oluline osa juba Carolus Linnaeus süstemaatikas.

Muuseumieksponaatide kirjelduste alusel on madude selgroolülidel suured varieeruvused:

Esimene lüli erineb naaberlülidest selle poolest, et see on ühenduses väga lühikeste roietega[5], järgnevad lülid on ühendatud väga liikuvate roietega.

Imetajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koduloomade selgroog koosneb samuti selgroolülidest ja iga lülisambalüli koosneb:

Inimesel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis lülisambalüli

Iga lülisambalüli koosneb:

Lülisambalüli keha paikneb ventraalselt ja on lülisamba kandev osa. Neljandiku ristluust ülespoole jäävate naaberlülide kehad on omavahel seotud elastse kõhrelise lülidevahekettaga (discus intervertebralis). Lülisambalüli kaar aga dorsaalselt. Nii lüli kui kaar ümbritsevad lülimulku. Lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali.

Lülisambalüli kaar[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iga lülisambalüli kaar on varustatud kahe lülisälguga. Eelneva ja järgneva naaberlüli vastavad sälgud moodustavad lülidevahemulgu, mille kaudu väljuvad seljaajust seljaajunärvid. Igast lülisambalüli kaarest lähtuvad 7 lülisambalüli jätket.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 442:2004.
  2. Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 31,2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  3. Richard Owen, Thomas Bell,Monograph on the Fossil Reptilia of the London Clay, Volume 1, III osa, Order Ophidia, lk 51 - 55, Tab XIII - Tab XVI, London 1849, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 06.1.2013) (inglise keeles)
  4. Catalogue of the Contents of the Museum of the Royal College of Surgeon of England, Volume 1, London 1853, Google'i raamat veebiversioon (inglise keeles)
  5. David Craigie,Elements of Anatomy, General, Special, and Comparative from Encyclopedia Britannica 7th ed, lk 161, 1838, A. and C. Black, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 06.12.2013) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]