Kihelkonna kihelkond
Kihelkonna kihelkond (Kirchspiel Kielkond) oli kirikukihelkond Saaremaal lõpliku pindalaga 402 km², mis hõlmas ligikaudu nüüdse Kihelkonna, Lümanda valla alad kihelkonna lõunanurk ulatus Lahetaguse mõisa ümbruses ka nüüdsesse Salme valda.
Kihelkonna kirikukihelkonda on esmamainitud 1228 aastal nimega (Kirchspiel Kiligunde). Kirikukihelkond moodustati Kihelkonna ehk Kihelkonna-Sõrve muinaskihelkonna maadele peale Saaremaa alistamist.
Aastal 1254 jagati kihelkond majanduslikult Mõõgavendade ordu (Suur-Kihelkonna keskusega Paju ordumõis Virita külas) ja Saare-Lääne piiskopi (Väike-Kihelkonna keskusega Lümanda piiskopimõis) vahel.
Kirikukihelkonna alguajal kuulus lisaks siia nüüdisaja Torgu ja Salme valla maad ja osaliselt ka Mustjala valla maid.
Hilisemata jagunemiste käigus tekkisid Kihelkonna maadest eraldi kihelkondadena 13. sajandil Jämaja kihelkond, 14. sajandil Kärla kihelkond. Osa maid liideti uue Kärla kihelkonnaga ka Kaarma kihelkonnast. 1646. aastal Mustjala kihelkonna moodustamiselt liideti sellega Kihelkonna kirikukihelkonna põjaosa.
Kihelkonna Mihkli kirik ehitati arvatavasti 13. sajandi teisel poolel.
Kihelkonna kihelkonna mõisad [muuda]
- Atla mõis (Attel) – riigimõis – eraldatud Karala mõisast 1750-ndail
- Kotlandi mõis (Gotland) – riigimõis – eraldatud Lõmala mõisast 1716. ja 1731. aasta vahel
- Hallika mõis (Hallikas) – rüütlimõis –
- Pilguse mõis (Hoheneichen) – rüütlimõis – teateid 1568
- Loona mõis (Kadvel) – rüütlimõis – teateid 1506
- Karala mõis (Karral) – riigimõis – rajatud 17. sajandi keskel
- Kihelkonna kirikumõis (Kielkond) – kirikumõis
- Kõnnu mõis (Könno) – Pidula mõisa karjamõis
- Kõruse mõis (Körrust) – rüütlimõis – eraldatud Tagamõisa mõisast 1715 ja 1731 vahel
- Kuusnõmme mõis (Kusnöm) – rüütlimõis – rajatud 17. sajandi 1. poolel
- Lahetaguse mõis (Lahhentagge) – rüütlimõis – teateid 1571
- Lihasoo mõis (Lihassoo) –rüütlimõis
- Lümanda mõis (Lümmada) – riigimõis – rajatud 16. sajandi keskel
- Mälgu mõis (Melgun) – rüütlimõis – eraldatud Kotlandi mõisast 1738 ja 1744 vahel
- Karu mõis (Karro) – Pidula mõisa karjamõis
- Oju mõis (Ojo) – Paju mõisa kõrvalmõis
- Paju mõis (Pajomois) – rüütlimõis – rajatud 16. sajandi keskel
- Pidula mõis (Piddul) – rüütlimõis – rajatud 16. sajandil
- Ranna mõis (Ranna) – Pidula mõisa karjamõis
- Rootsiküla mõis (Rotziküll) – rüütlimõis
- Selgase mõis (Selli) – rüütlimõis – teateid 1572
- Tagamõisa mõis (Taggamois) – riigimõis – rajatud 16. sajandi 2. poolel
Vaata ka [muuda]
- Eesti kihelkondade loend
- Eesti kihelkondade loend maakonniti
- Muinaskihelkondade loend maakonniti
- Kihelkond
Välislingid [muuda]
Kirik: Kihelkonna
Mõisad: Atla mõis | Karala mõis | Kotlandi mõis | Kuusnõmme mõis | Lahetaguse mõis | Loona mõis | Lümanda mõis | Oju mõis | Paju mõis | Pidula mõis | Pilguse mõis | Rootsiküla mõis | Tagamõisa mõis
Anseküla kihelkond – Jaani kihelkond – Jämaja kihelkond – Kaarma kihelkond – Karja kihelkond – Kihelkonna kihelkond – Kärla kihelkond – Muhu kihelkond – Mustjala kihelkond – Pöide kihelkond – Püha kihelkond – Ruhnu kihelkond – Valjala kihelkond
