Katta

Allikas: Vikipeedia
Katta[1]
Lemur walking-2.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Esikloomalised Primates
Alamselts: Strepsiriinsed primaadid Strepsirrhini
Sugukond: Leemurlased Lemuridae
Perekond: Leemur Lemur
Linné, 1758
Liik: Katta
Ladinakeelne nimetus
Lemur catta
Linné, 1758
Katta levila
Katta levila
Sünonüümid

Perekonnad:[1]

  • Catta Link, 1806
  • Maki Muirhead, 1819
  • Mococo Lesson, 1878
  • Odorlemur Bolwig, 1961
  • Procebus Storr, 1780
  • Prosimia Boddaert, 1785

Liigid:[1]

  • mococo Muirhead, 1819

Katta ehk kassleemur (Lemur catta) on leemurlaste sugukonda leemuri perekonda kuuluv esikloomaline.

Kattad elavad Madagaskari lõunaosas, kus on rohkem esikloomalisi kui kuskil mujal.

Katta sarnaneb kassiga ja sellest tuleb ka tema nimetus. Tema keha on halli-valgekirju. Tema sabal on 13 musta ja 12 valget triipu.

Eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kattad on üsna erilised, kuna on aktiivsed päeval ja elavad peamiselt maapinnal. Teiste leemuritega võrreldes veedavad kattad puu otsas kõige vähem aega[3].

Kattad on sotsiaalsed loomad. Nad elavad kuni 30 liikmest koosnevates rühmades, mida juhib emasloom. See komme on esikloomaliste seas levinud, ehkki teiste imetajate seas mitte eriti. Katta on üks kõige häälekamaid primaate. Ta kasutab mitmesuguseid hüüdeid.

Hommikuti kattad päevitavad, istudes tagumikul, õhuke valge kõhukarv päikese poole pööratud, ja käed üles tõstetud. Jutud, et nad istuvat sealjuures lootoseasendis, ei ole päris õiged, sest nad ei istu, jalad ristis, vaid jalad on laialt harkis, ja sageli nad toetuvad puutüve või mingi muu eseme vastu. Päevitamine on rühmategevus, eriti külmadel hommikutel. Selleks, et külmal ööl sooja saada, kogunevad mitu isendit puntrasse ja moodustavad niimoodi "leemuripalli".Ehkki katta on neljajalgne, suudab ta tõusta tagajalgadele ja nendel tasakaalu hoides aeglaselt liikuda. Harilikult on see agressiivsuse märk. Ohu korral võib katta vaenlasele peale hüpata ning teda õhust oma lühikeste küünte ja teravate kihvadega rünnata. Niisugused hüppevõitlused toimuvad isaste vahel sigimishooajal, väljaspool seda on need haruldased. Enamasti piirduvad kattade võitlused teineteise otsa jõllitamisega, kusjuures võidakse paljastada ka kihvad.

Isased kattad on polügüünsed. Valitsev isane karjas paaritub rohkemate emastega kui teised. Sigimishooajal (aprilli keskelt mai keskpaigani) toimuvad isaste vahel võitlused. Emane, kes on valmis paljunema, läheb isase ette, keerab tema poole oma tagumiku, tõstab saba üles ja näitab talle oma suguorganeid, vaadates teda ise üle õla. Isane võib tema suguelundeid kontrollida, et näha, kas emane on tõesti valmis paarituma. Emane on võimeline viljastuma 4–6 tunni jooksul[viide?] ning sel ajal paaritub ta paljude isastega (polüandria). Ühe rühma sees vähendavad emased omavahelist võitlust isaste tähelepanu pärast nii, et iga emane saab paaritumisvalmis ise päeval.

Tiinus kestab 135 päeva. Pojad sünnivad septembris, vahel ka oktoobris. Looduses sünnib kattal üks poeg, ehkki vahel esinevad kaksikud. Noored leemurid hakkavad sööma tahket toitu 2 kuu vanuselt, võõrutatakse 5 kuu vanuselt ja saavad suguküpseks 2,5–3 aasta vanuselt.

Noorte eest hoolitsevad kõik karja liikmed olenemata soost ja vanusest, kuid emased siiski rohkem kui isased. Juhtub, et üks emane hakkab hoolitsema teise emase laste eest, kuid samuti juhtub, et isane tapab noorloomi. Raskete elutingimuste tõttu (röövloomad ja õnnetused, näiteks kukkumine kõrgelt) on noorloomade suremus suur: 50% esimesel eluaastal. Ainult 30% neist saab täiskasvanuks.

Katta elab looduses kuni 16–19, vangistuses kuni 27 aastat.

Hoolimata väikesest ajust on katsed näidanud, et kattad suudavad koguda toiduvarusid ja kasutada algelisi töövahendeid. Vabas looduses nad küll tööriistu ei tarvita, kuid vangistuses peetavad kattad on õppinud mitte ainult tööriistu kasutama, vaid ka mitme pakutud tööriista seast kõige sobivamat valima.

Füsioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kattade juhtiv meel on haistmine. Sellepärast märgistavad nad oma territooriumi lõhnanäärmete eritisega.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nad on kõigesööjad, kuid harilikult söövad lehti, puuvilju ja oksi, eriti tamarindipuu omi. Võimaluse korral moodustab tamarindipuu kuni poole katta toidust. Lisaks tamarindipuule on kattaid nähtud söömas kolme tosinat taimeliiki, sealhulgas õisi, taime, puukoort ja taimemahla. Kattaid on täheldatud söömas mädanenud puitu, pinnast, ämblikuvõrke, putukakookoneid, ämblikke, röövikuid, tsikaade, ritsikaid ja väikesi selgroogseid (linde ja kameeleone).

Kattad tehistingimustes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Katta paljuneb vangistuses kergesti. Seetõttu on ta maailma loomaaedades üks kõige levinumaid esikloomalisi: neid on üle 2000.

Katta perekonda kirjeldas esimesena Carl Linné 1758. Katta on oma perekonna ainus liik.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Õpilase loomaentsüklopeedia

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Groves, C. (16. november 2005). Wilson, D. E., and Reeder, D. M. (eds), toim. Mammal Species of the World (väljaanne 3rd edition ). Johns Hopkins University Press. p. 117. ISBN 0-801-88221-4. 
  2. Andrainarivo, C., Andriaholinirina, V.N., Feistner, A., Felix, T., Ganzhorn, J., Garbutt, N., Golden, C., Konstant, B., Louis Jr., E., Meyers, D., Mittermeier, R.A., Perieras, A., Princee, F., Rabarivola, J.C., Rakotosamimanana, B., Rasamimanana, H., Ratsimbazafy, J., Raveloarinoro, G., Razafimanantsoa, A., Rumpler, Y., Schwitzer, C., Sussman, R., Thalmann, U., Wilmé, L. & Wright, P. (2008). "Lemur catta." IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2008.
  3. Loomade elu 7.köide