Kasutaja:Vladimir.gruzdev/Türgi loodusressursid

Türgi loodusressursid

Maavarad

Tänapäeval Türgis toodetakse 53 mineraale. See on peamiselt kivisüsi, pruunsüsi, mitmesugused maakmineraalid: rauda, ​​pliid, tsinki, mangaani, elavhõbe, antimon, molübdeen, erinevaid mittemetalsetest mineraalidest toormaterjalide, marmor ja muud ehitusmaterjalid.

Türgi osa on 25% kogu maailma elavhõbeda tarne. Seal on rikas leiukohad volframit. Mittemetallid tuntud hoiused on salpeeter, väävel, marmor, sool.

Türgi - üks peamisi tootjaid ja eksportijaid kroomi ja selle kontsentraadid. Türgikromiiti reservid on hinnanguliselt 26 miljonit tonni js selle näitajas võtab 4. koht maailmas.

Peamised kivisöe varud on koondunud Türgi Musta Mere ranniku.

Maaressursid

Enamikel riigi osades domineerivad poolkõrbelise taimestik. Põhjaosas Pankranniku Egeuse kasvab paks segametsa pikk enamasti lehtpuu (tamm ja seeder).

Agrokliima ressursid

Türgi Vahemere rannikul on subtroopiline kliima, kuiv suvi ja soe niiske talv. Sel ajal, öised temperatuurid 6 ... 8, ja 14 ... 16. Kuuma ilm algab juunis ja kestab kuni septembrini. Sel ajal öösel temperatuurid Türgi on vahemikus 19 ... + 22, päeval 30 ... + 34. Juulis ja augustis - iga kuu sademete hulk on veidi rohkem kui 2 mm, ühe kuu jooksul mitmeid vihmane päeva varieerub vahemikus 0 kuni 2 palju vihma sajab detsembris ja jaanuaris (230-260 mm), kuu keskmiselt 12-13 päeva sademetega.

Vee temperatuur isegi talvekuudel ei ole väiksem 17 kraadi, ja maksimaalsed väärtused (25 ... + 26 ° C) kuni aasta juulist oktoobrini. Suuremate jõed on Kızılırmak, Sakarya, Eshilyrmak, Chorukh. Suuremate jõgede vesikonna Vahemeri - Seyhan ja Ceyhani. Türgis on pärit jõed Eufrat ja Tiger, mis suubuvad Pärsia lahes.

Põllumajandus

Põllumajanduse osa SKTs on küllatki väike — vaid 8.9% , hõvatud on aga suur — vaid 25.5% tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on suur: üks neljandik Türgi ekspordituludest tuleb põllumajandusest.

Türgi loodustingimused ja -ressursid on on eriti soodsad põllumajanduse arengule riigi põhja- ja lääne osas ning tsentris.

Põllumaa hõlmab poolel Türgi pindalast (49.9%) , sellest 26.7% on haritav maa (Türgi tsentri- ja lõunaosas) ja 18.9% on rohumaad (idaosas). Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 4.1 riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 15.0%.

Türgi on üks maailma suurimaid nisutootjaid (2012. a — 20.1 mln t. Samuti kasvutavad suhkrupeet (15 mln t), tomatid (11.35 mln t), oder (7.1 mln t), kartul (4.8 mln t), mais (4.6 mln t), viinamari (4.3 mln t), arbuus (4.0 mln t), õunad (2.9 mln t), sibul (1.8 mln t), kurgid (1.7 mln t).

Türgis on arenenud loomakasvatuse harud. Loomade arv seisuga 2013. aasta FAO andmetel: veised - 13.9 mln, lambad - 27.4 mln, pühvlid - 10.7 mln, kitsad - 8.3 mln. Kodulindude arv: kanad - 253 mln, pardid - 0.3 mln, handid - 0.6 mln, kalkunid - 2.7 mln.

Abrikossi puud, Baskil

,

Riisi põllud

,

Arbuusid,Türgi