Kasutaja:Neptuunium/AIM-9 Sidewinder

Allikas: Vikipeedia
AIM-9 Sidewinder
Raketi variant AIM-9L
Tüüp lühimaa õhk-õhk-tüüpi juhitav rakett
Päritoluriik  Ameerika Ühendriigid
Teenistusajalugu
Teenistuses 1956[1]–...
Kasutajad Loend...
Tootmise ajalugu
Tootja Raytheon Company
Loral Martin
Tootmises 1953–...
Tehnilised andmed
Kaal 84,37 kg (AIM-9X)[2]
Pikkus 3,02 m (AIM-9X)[2]
Läbimõõt 12,7 cm (AIM-9X)[3]
Tõhus laskeulatus 16+ km (AIM9-X)[3]
Lõhkepea rõngaskildlõhkepea (AIM-9X)[3]
Lõhkepea kaal 9,36 kg (AIM-9X)[3][4]

Mootor Orbital ATK MK-139 tahkekütusrakettmootor (AIM-9X)[2][5]
Tiivaulatus 0,45 m (AIM-9X)[2]
Juhtimissüsteem
infrapunal põhinev isesihtumine[3]

AIM-9 Sidewinder (AIM – Air intercept missile) on Ameerika Ühendriikide lühimaa õhk-õhk tüüpi juhitavate rakettide perekond.

Raketisüsteemi arendus algas 1950. aastatel ning selle esimest prototüüpi, tähistusega AIM-9A, katetati esimest korda edukalt 1953. aasta septembris. [4] Laiemasse tootmisesse jõudis edasiarendus AIM-9B, mille võttis 1956. aastal kasutusele

1956. aastal võttis raketi kasutusele Ameerika Ühendriikide merevägi ja 1964. aastal Ameerika Ühendriikide õhuvägi.

Sidewinderi esimene lahingkasutus leidis aset Teise Taiwani väina kriisi ajal 24. septembril 1958, mil Taiwani õhuväe North American F-86 Sabred tulistasid Ühendriikide salaja tarnitud Sidewinderite abil alla 9–11 kommunistliku Hiina õhuväe hävituslennukit. Tegu oli ühtlasi esimese korraga ajaloos, mil õhulahingus kasutati juhitavaid õhk-õhk rakette. Ühes Taiwani ja Hiina hävitajate vahel peetud õhulahingus tabas AIM-9B üht Hiina Mikojan-Gurevitš MiG-17't, kuid ei plahvatanud, vaid jäi lennuki keresse kinni. Piloodil õnnestus tagasi Hiinasse jõuda ning rakett anti üle Nõukogude Liidule, kus arendati seda pöördprojekteerides välja samalaadne rakett Vympel K-13 (NATO koodnimega AA-2 Atoll).[6][7]

See lendab ülehelikiirusel ja kasutab sihtmärgi leidmiseks infrapunaandureid. Väljatulistamise järel on rakett isesihtuv.[3][4]

Oma madala hinna, lihtsa ehituse ja efektiivsuse tõttu on Sidewinder üks kõige enim kaustatud õhk-õhk tüüpi juhitav rakett. 110 000 kokku 270 allatulistatud lennukit, rohkem kui ykski teine raket.. 110 000

[1]

Variandid[muuda | muuda lähteteksti]

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

 
 
 
 
AIM-9A
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
AIM-9B
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
AIM-9E
 
AIM-9F
 
AIM-9D
 
 
 
 
 
 
AIM-9C
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
AIM-9J
 
 
 
 
 
AIM-9G
 
MIM-72
 
AGM-122 Sidearm
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
AIM-9N
 
 
 
 
 
AIM-9H
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
AIM-9P
 
 
 
 
 
AIM-9L
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
AIM-9S
 
AIM-9M
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
AIM-9R
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
AIM-9X
 
 
 
 
 
 

AIM-9X[muuda | muuda lähteteksti]

Seeria uusim variant on AIM-9X. See kasutab mitmed 9M'i komponente (mootor, lõhkepea ja optiline sihtmärgituvasti), kuid erinevalt varasematest variantidest saab seda kasutada ka maismaal asuvate sihtmärkide vastu.[2] Sellest on tehtud edasiarendused AIM-9X Block I (esimene katsetus 1999. aasta märtsis; piiratud toomine alates novembrist 2000; esmane operatsioonivõime 2003. aasta novembris; täiemahulisem tootmine alates maist 2004), AIM-9X Block II / AIM-9X-2 (esimene katsetus november 2008) ja AIM-9X Block II+ (toomises alates 2019. aaastast).[3]

Kasutajad[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "AIM-9 Sidewinder" (inglise keeles). Ameerika Ühendriikide õhuvägi. Vaadatud 23. aprill 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "AIM-9X Sidewinder" (inglise keeles). Ameerika Ühendriikide merevägi. Vaadatud 23. aprill 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 3,13 3,14 3,15 3,16 3,17 3,18 "AIM-9X Sidewinder Air-to-Air Missile". Airforce Technology. 12. juuni 2020. Vaadatud 23. aprill 2023.
  4. 4,0 4,1 4,2 "AIM-9X Sidewinder Missile" (inglise keeles). Ameerika Ühendriikide merevägi. 23. september 2021. Vaadatud 23. aprill 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  5. Church, Aaron M. U. (juuni 2017). "Gallery of Weapons". Air Force Magazine. 100 (6): 95–137 (siin 120).
  6. Tom Cooper (25. jaanuar 2020). "How an AIM-9 Sidewinder that Failed to Detonate and Got Embedded in a MiG-17 was Reverse-Engineered into the Soviet AA-2 Atoll" (inglise keeles). Vaadatud 17. aprill 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  7. David Sloggett (2013). A Century of Air Power: The Changing Face of Warfare 1912-2012. Pen and Sword. lk 99]. ISBN 9781781591925.
  8. "The Philippines - AIM-)X Sidewinder Block II Tactical Missiles" (inglise kelees). Kaitsealase Julgeoleku Koostöö Agentuur. Vaadatud 23. aprill 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  9. Rogoway, Tyler & Trevithick, Joseph (16. juuni 2020). "Canada Cleared To Upgrade Its Aging CF-18 Hornets With New Radars, AIM-9X Sidewinders". The Drive (inglise keeles). Vaadatud 23. aprill 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  10. 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 10,5 10,6 10,7 10,8 Jennings, Gareth (4. juuli 2016). "Norway and Taiwan join AIM-9X Block II user-community". IHS Jane's 360 (inglise keeles). Janes Information Services. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuli 2016. Vaadatud 23. aprill 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  11. 11,0 11,1 "Air-to-Air Missiles program welcomes Portugal as 29th AIM-9X International Partner" (inglise keeles). Ameerika Ühendriikide merevägi. 9. november 2022. Vaadatud 23. aprill 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]