Karulauk

Allikas: Vikipeedia
Karulauk
Allium ursinum0.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts: Asparilaadsed Asparagales
Sugukond: Liilialised Liliaceae
Perekond: Lauk Allium
Liik: Karulauk
Ladinakeelne nimetus
Allium ursinum, 1753
L.
Sünonüümid
  • Allium latifolium Gilib.
  • Allium longipetiolatum St.-Lag.
  • Allium nemorale Salisb.
  • Allium petiolatum Lam.
  • Allium ucrainicum (Oksner & Kleopow) Bordz.
  • Allium ursinoides G.Don ex Sweet
  • Allium ursinum subsp. ucrainicum Oksner & Kleopow
  • Allium ursinum var. ucrainicum (Oksner & Kleopow) Soó
  • Allium ursinum subsp. ucrainicum Kleop. & Oxner
  • Allium vincetoxicum Pall. ex Ledeb.
  • Cepa ursina (L.) Bernh.
  • Geboscon ursinum (L.) Raf.
  • Hylogeton ursinum (L.) Salisb.
  • Moly latifolium (Gilib.) Gray
  • Ophioscorodon ursinum (L.) Wallr.

Karulauk (Allium ursinum) on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast.

Karulauk on maitse- ja ravimtaim.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taime on kirjeldanud Plinius Vanem entsüklopeedilises Loodusloos ("Naturalis historia")[1] [2] Carl von Linné (1707–1778) süstematiseeris karulaugu oma 1753. aastal avaldatud taimeliikide raamatus ("Species Plantarum").

Rahvapäraseid nimetusi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karulauku nimetatakse ka metsikuks küüslauguks.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karulauk kasvab peaaegu terves Euroopas.

Eestis kuulub ta III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka. Ta kasvab kõige meelsamini niiskes lehtmetsas, eelistab varjulist kasvukohta.

Taim kasvab 20–50 cm kõrguseks. Lehed on õhukesed, kuni 20 cm pikkused, selgelt eristatava rootsuga. Taim õitseb mais-juunis. Õievarred on lehetud. Õisik on valgete tähekujuliste õitega sarikas.

Karulaugu õiteväli

Karulaugu saadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karulaugu kuivatatud lehti (Allii ursini folia) ja kogu ürti (herba Allii ursini) kasutatakse ka droogina.

Kasutamine kulinaarias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karulauku kasutatakse maitsetaimena. Teda kasvatatakse ka aedades püsikuna. Taime osad sisaldavad erinevates kontsentratsioonides küüslaugulõhnalisi eeterlikke õlide komponente, allitsiin ja alliin jpt. Söödavad on nii lehed, varred, sibulad kui ka õied.

Karulaugu tärganud võrsed

Ohud söömisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Normaalse anatoomia ja füsioloogiaga inimesel karulaugu tarvitamine söögiks mürgistusseisundeid esile ei kutsu, küll aga võib taimeosade söömine olla toksiline osadele loomadele.[3]

Karulaugu lehtede korjamisel ja söögiks ettevalmistamisel, tuleb neid hoolikalt puhastada ja pesta, et mitte nakatuda mitmete inimestele ohtlike haigusetekitajatega nagu Echinococcus multilocularis.[4][5]

Sarnaste lehtedega taimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karulaugu lehti ei tohiks segamini ajada piibelehe (Convallaria majalis L.) lehtedega, sest piibelehe taime söömine võib inimestel mürgistusseisundeid esile kutsuda[6]

Karulaugu õisik

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Bärlauch (saksa keeles)
  2. Allium ursinum (International) (saksa keeles)
  3. Allium ursinum - Botanik, ©2014 -Institut für Veterinärpharmakologie und -toxikologie, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014) (saksa keeles)
  4. Bärlauch - Allium ursinum
  5. Rebased levitavad surmatõbe nii maal kui ka linnas
  6. Maiglöckchen, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014) (saksa keeles)

Kasutatud allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisalugemist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]