Karulauk

Allikas: Vikipeedia
Karulauk
Allium ursinum0.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts: Asparilaadsed Asparagales
Sugukond: Liilialised Liliaceae
Perekond: Lauk Allium
Liik: Karulauk
Ladinakeelne nimetus
Allium ursinum, 1753
L.
Sünonüümid

Allium latifolium Gilib., Moly latifolium F.Gray

Karulauk (Allium ursinum) on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taime kasutas Plinius Vanem entsüklopeedilises Loodusloos ("Naturalis historia")[1] [2] Carl von Linné (1707–1778) süstematiseeris karulaugu oma 1753-ndal aastal avaldatud taimeliikide raamatus ("Species Plantarum").[3]

Sünonüümid

Rahvapäraseid nimetusi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karulauku nimetatakse ka metsikuks küüslauguks.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karulauk kasvab peaaegu terves Euroopas.

Eestis kuulub ta III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka. Ta kasvab kõige meelsamini niiskes lehtmetsas, eelistab varjulist kasvukohta.

Taim kasvab 20–50 cm kõrguseks. Lehed on õhukesed, kuni 20 cm pikkused, selgelt eristatava rootsuga. Taim õitseb mais-juunis. Õievarred on lehetud. Õisik on valgete tähekujuliste õitega sarikas.

Karulaugu õiteväli

Kasutamine kulinaarias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karulauku kasutatakse maitse- ja ravimtaimena. Teda kasvatatakse ka aedades püsikuna. Taime osad sisaldavad erinevates kontsentratsioonides küüslaugulõhnalisi eeterlikke õlide komponente, allitsiin ja alliin jpt. Söödavad on nii lehed, varred, sibulad kui ka õied.

Karulaugu tärganud võrsed

Ohud söömisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Normaalse anatoomiaga inimesel karulaugu tarvitamine söögiks mürgistusseisundeid esile ei kutsu, küll aga võib taimeosade söömine olla mürgine loomadele.[4] Karulaugu lehtede korjamisel ja söögiks ettevalmistamisel, tuleb neid hoolikalt puhastada ja pesta, et mitte nakatuda mitmete inimestele ohtlike haigusetekitajatega nagu Echinococcus multilocularis.[5][6]

Sarnaste lehtedega taimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Karulaugu lehti ei tohiks segamini ajada piibelehe (Convallaria majalis L.) lehtedega, sest piibelehe taime söömine võib inimestel mürgistusseisundeid esile kutsuda[7]

Karulaugu õisik

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutatud allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisalugemist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]