Johann Herman
| Johann Herman | |
|---|---|
| Sünniaeg |
1896 Narva, Peterburi kubermang |
| Surmaaeg |
3. september 1938 NSV Liit |
| Teenistus |
Venemaa keisririigi Vene Keiserlik armee Vene SFNV ja NSV Liidu Punaarmee |
| Auaste | polkovnik |
| Autasud | Lenini orden |
Johann Herman (vene keeles Герман Иоган (Яган) Гансович; 1896 Narva, Peterburi kubermang – 3. september 1938 NSV Liit) oli eestlasest Venemaa keisririigi ja Nõukogude Liidu sõjaväelane ning sõjaväeluuraja.
Johann Herman sündis Narvas ning õppis raamatupidamiskursustel Peterburis. Ta võttis lipnikuna 439. jalaväepolgu koosseisus osa Esimesest maailmasõjast.
1919. aastal astus Herman Kommunistliku Partei liikmeks ning osales Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas Nõukogude Venemaa poolel. Eesti Vabadussõjas teenis ta Eesti Kütidiviisi staabis.
1923. aastal lõpetas TTP Punaarmee Sõjaväeakadeemia põhikursuse ja Idamaade teaduskonna.
Oli esimese viie nõukogude nõuniku seas, kes saadeti 1923. aasta suvel Hiinasse, oli sõjaline nõunik Guangzhou grupis[1].
Osales Vampu kooli organiseerimises ja lahingutegevuses Guangdongi piirkonnas.
Pärast Hiinast naasmist töötas Punaarmee Luurevalitsuses, aastatel 1927–1928 3. (informatsioonilis-statistilises) osakonnas, aastail 1933–1936 1. Valitsuse (Lääneriigid) jaoskonnaülemana.
1935. aastal ülendati polkovnikuks.
Aastatel 1936–1938 töötas nõukogude sõjalise nõunikuna Hispaanias, autasustati 1937. aastal tegevuse eest Hispaania kodusõjas Lenini ordeniga.
Vahistati 8. juunil 1938, mõisteti NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi poolt süüdi "kontrrevolutsioonilises terroristlikus vandenõus osalemises" ning hukati 3. septembril 1938. Johann Herman rehabiliteeriti 28. juunil 1957.