Järva-Madise kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Järva-Madise kirik

Järva-Madise kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Matthäi, lühend JMd) on ajalooline kihelkond Järvamaal ja Järva kreisis Eestimaa kubermangus.

Eestimaa kubermangu Järva kreis. Liivimaa atlas (1798)

Piirkonna ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1282. aastal on esmamainitud kuni Liivi sõjani Liivi ordule kuulunud Albu mõisa (Alp). Järva–Madise kihelkonnas on veel mainitud eramõisaid: Vetepere (1539) ja Ageri (1553). Lisaks nendele mõisatele olid kihelkonna territooriumil veel Ahula mõis (1615), Kaalepi mõis (1686), Kurisoo mõis (1585), Orgmetsa mõis (1639), Seidla mõis (1595), Järva–Madise kirikumõis.

1861. aastal oli Albu Järvamaa talurahva vastuhaku keskus, millest kirjutas Eduard Vilde oma romaanis "Prohvet Maltsvet". Maakogukonnaseaduse kehtestamisel 1866. aastal kaotas mõis võimu kogukonna üle. Vallakogukonda määrati seadusega valitsema kogukonna volikogu ja vallavanem. 1866. aasta 16. detsembril valiti Albu vallas esimene kogukonna volikogu.

Järva-Madise kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Ajaloolisele Järvamaale kuulunud kihelkonnas paiknes 9 mõisat – 1 kirikumõis ning 7 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga. Sellele lisandus 2 karjamõisat.

Järva-Madise kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]

Järva-Madise kihelkonna vallad aastatel 1866-1892/93/94

Kihelkonna alad tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkond kattub umbes 90% ulatuses endise Albu vallaga.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 88.
  2. Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
  3. Järva-Madise kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
  4. Järva-Madise kihelkond mõisaportaalis

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]