Õlipuu-käosulane
| Õlipuu-käosulane | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Roolindlased Acrocephalidae |
| Perekond |
Käosulane Hippolais |
| Liik |
Õlipuu-käosulane |
| Binaarne nimetus | |
|
Hippolais olivetorum (Strickland, 1837) | |
Õlipuu-käosulane (Hippolais olivetorum) on roolindlaste sugukonda käosulase perekonda kuuluv linnuliik.
Levila[muuda | muuda lähteteksti]
Õlipuu-käosulane on levinud Balkanil Aadria mere rannikul kuni Horvaatiani, Kreekas, Bulgaarias, Lõuna-Rumeenias, Türgi lääne- ja lõunarannikul ning Liibanonis. Ta on rändlind ja talvitab troopilises Aafrikas.[2]
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta on umbes 15 cm pikkune. Õlipuu-käosulane on käosulaste suurim esindaja. Vanalind on halli ülapoole ja valge või hallika alapoolega. Tiival on küünarsulgede valgetest servadest moodustuv laik. Jalad on tumehallid. Sugupooled on sarnased. Õlipuu-käosulane on arg ja peiduline lind. Tema laul on kaunikõlaline ja madalam kui teistel käosulastel.[2]
Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]
Õlipuu-käosulase populatsioon on suurim rannikul ja saartel. Ta elab tammikutes, õlipuusaludes, aedades ja põõsastikes, sageli mäenõlvadel.[2]
Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]
Pesitsusperiood on mai teisel poolel ja juunis. Pesa asub üsna madalal (0,5–3 m) puul (tamm, õlipuu) või põõsas. Kõrtest, taimekiududest ja juurtes tehtud pesa on kausikujuline ja sügav. Kurnas on tavaliselt neli muna. Haudevältus on umbes 13 päeva. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad.[2]
Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Peamine toit on putukad ja teised väikesed selgrootud. Suve lõpul võib süüa viigimarju.[2]