Harilik metspipar

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Metspipar (perekond)

Harilik metspipar
European Wildginger Asarum eropaeum 1976px.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Piperales
Sugukond: Tobiväädilised Aristolochiaceae
Perekond: Metspipar Asarum
Liik: Harilik metspipar
Ladinakeelne nimetus
Asarum europaeum
L.

Harilik metspipar (Asarum europaeum L.) on tobiväädiliste sugukonda metspipra perekonda kuuluv rohttaim.

Teaduslikult kirjeldas harilikku metspipart esimesena Linnaeus 1753.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harilik metspipar ei kasva Briti saartel, Skandinaavias ega Hollandis, kuid ülejäänud Euroopas Lõuna-Soomest kuni Lõuna-Prantsusmaa, Itaalia ja Makedooniani. Venemaa Euroopa-osas ja Lääne-Siberi lõunaosas on metspipar metsas ja metsastepis laialt levinud.

Harilik metspipar on Eestis pärismaine. Ta on mandril tavaline, saartel haruldane.

Lisaks põhialamliigile on harilikul metspipral eritatud veel kaks alamliiki: A.e. caucasicum, mis kasvab Kagu-Alpides, ning A.e. italicum, mis kasvab Kesk- ja Põhja-Itaalias ning Makedoonias.

Väljaspool levilat kasvatatakse metspipart laialdaselt ilutaimena. Mõnikord kasutatakse teda ka maitsetaimena või lõhna andmiseks. Kuid metspipar on mürgine taim.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harilikku metspipart kohtab kõige sagedamini metsas, nii leht- kui okasmetsas, eriti lubjarikkal pinnasel. Ta talub hästi varju ja iluaianduses kasutatakse teda maapinna katmiseks kohtades, kus teised rohttaimed kasvada ei taha.

Metspipar on igihaljas püsik. Taime vars on 1–1½ dm pikk ja lamab maas. Igal varrel on kaks neerjat pika rootsuga lehte. Lehe ülemine külg on läikiv. Metspipral on pipart meenutavad maitse ja lõhn ning sellest on taim nimegi saanud. Varrel on ka 2-3 paari abilehti, mis paiknevad vastakuti.

Õied kasvavad ühekaupa varre otsas, on kahvatud tumepunased, längus ja lamavad maapinnal. Õietupp koosneb 3 kokkukasvanud õielehest. Tolmukaid on 12. Metpipar õitseb aprillis-mais, seemned valmivad juunis. Metspipar on mürmekofiil: tema seemneid levitavad sipelgad.

Metspipar võib paljuneda ka vegetatiivselt, risoomi jagunemise teel. Sel moel moodustab metspipar tihti maapinnal suuri laike.