Pipar

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib maitseainest; taimeperekonna kohta vaata artiklit Pipar (perekond).

Pipratera

Pipar on musta pipra (Piper nigrum) vili, mida kasutatakse vürtsina.

Pipraks võidakse nimetada ka vürtspaprika (Capsicum annuum) vilju.

Vürts valmistatakse rohelistest valmimata pipraviljadest, mida kuivatatakse tervelt, koos viljalihaga. Mõnikord kastetakse piprakobarad kuivamise kiirendamiseks mõneks minutiks keevasse vette või töödeldakse neid kuuma auruga. Kuivatatud must pipar kujutab endast 3,5–5 mm läbimõõduga musti või mustjaspruune teri, mille välispind on kortsuline. Must pipar on seda parem, mida kõvemad, tumedamad ja raskemad on pipraterad[1].

Pipar saab oma terava maitse põhiliselt piperiinist, mida leidub ohtralt nii seemnes kui ülejäänud viljas. Must pipratera sisaldab piperiini 4,6–9,7 massi%, valge pipratera pisut rohkem.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pipraterad on olnud inimkonna ajaloos tähtsad. Neid on kasutatud nii ohvriannina kui maksevahendina[2]. Hea musta pipra tera kaal peab on üsna täpselt 460 mg. Seepärast kasutati neid keskajal etalonina apteekides ja mujal, kus oli vaja täpset kaalu[1]. Rooma impeeriumi languse ajal kasutati pipart andami maksmiseks barbaritele[2].

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pipart lisatakse kastmetele, köögiviljadele, lihale, vinegretile, praemunale ja isegi mõnele magustoidule. Ta kuulub marinaadide ja kuivade vürtsisegude koostisesse.

Pipra sissehingamine paneb aevastama. Sel põhjusel valmistatakse pipragaasi, mille peamine koostisosa on jahvatatud pipar. Seda kasutatakse enesekaitseks, pihustades seda ligitikkujatele näkku.

Kasvatamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pipart kasvatatakse Lõuna- ja Kagu-Aasias, Kariibi mere saartel ning Lõuna-Ameerikas.

Maailma pipratoodang oli kõige suurem 2003. aastal: 355 tuhat tonni. 2008. aastal oli see üksnes 271 tuhat tonni. Saagikust on vähendanud istanduste halb haldamine, taimehaigused ja halb ilm.

2008. aastal olid maailma suurimad pipratootjad Vietnam (34%), India (19%), Brasiilia (13%), Indoneesia (9%), Malaisia (8%), Sri Lanka (6%), Hiina (6%) ja Tai (4%).

Maailma eksporditurgu domineerib samuti Vietnam, sest seal läheb peaaegu kogu pipratoodang ekspordiks.

Rahalises väärtuses on pipar maailma kõige suurema käibega vürts. Pipra hind on muutlik. Näiteks 1998 moodustas pipar kogu maailma vürtsikaubandusest 39%, aga 2002 ainult 20%.

Piprad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 http://www.toidutare.ee/termin.php?id=322
  2. 2,0 2,1 Maailma toiduainete entsüklopeedia. Tea 2006