Harilik köömen
| Harilik köömen | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Carum carvi L. |
Harilik köömen (Carum carvi) on sarikaliste sugukonda köömne perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim.
Sisukord |
Kirjeldus [muuda]
Kaheaastane rohttaim tugeva peajuurega. Kehval kuival pinnasel on köömen õitsemise ajal vaevu 30 cm kõrgune. Viljakal põllumullal kasvades võib ta sirguda aga kuni meetriseks[1]. Vars on püstine, oksine, paljas[2]. Lehed kahelisulgjad, sulglõhiste lehekestega, lehekeste tipmed lineaalsed[2]. Alumised sulglehekesed asetsevad risti, ülemised lehekesed on väiksemad[2]. Leherootsud pikkade lehetuppedega[2].
Õied valged või roosakad, koondunud varre ladvas liitsarikõisikus, kätis puudub või on vaid üheleheline. Sarikakiired, mille külge õied kinnituvad, on kõik väga erineva pikkusega[1]. Ta on üsna varane ja pikaaegne õitseja. Soojas tuulte eest kaitstud metsaservas võib juba mais näha esimesi köömneõisi. Aga sama vaatepilti võib mõnes teises kohas kohata ka augustis[1].
Köömne vili on ehituse poolest kaksikseemnis. Viljad on tömpide roietega, kandilised, paljad ja pruunid. Vilja sõrmede vahel hõõrudes või kriimustades on tunda iseloomulikku head lõhna.
Levila ja kasvukoht [muuda]
Kasvab laialdasel alal Euroopas, Siberis, Kaukaasias, Aasias ja Vahemeremaades. Põhja-Ameerikasse on ta jõudnud inimese kaasabil ja on seal täiesti kodunenud. Eestis pärismaine. Kasvab teeservadel ja niitudel.
Kasutamine [muuda]
Hariliku köömne vilju tarvitatakse ravimi ja maitseainena. Köömen kuulub vanimate maitsetaimede hulka, mida inimkond on kasutanud. Rikkalikud eeterlikud ja rasvased õlid (umbes 3–7%), park- ja mõruained teevad köömnest suurepärase seedimist soodustava taime. Eeterlikud õlid leevendavad kõhukrampe ja puhitust, rahustavad magu ja ergutavad söögiisu.
Kasutatakse parfümeerias ja likööritööstuses. Kulinaarias on kasutusel hapukapsa ja kartulite maitsestamisel.
