Stenbocki maja
| Stenbocki maja | |
 |
|
| Üldinfo | |
|---|---|
| Asukoht | Toompea, Tallinn |
| Ehituse algus | 1783 |
| Ehituse lõpp | 1792 |
| Aadress | Rahukohtu tänav 3, Tallinn |
| Omanik | Eesti Vabariik |
| Projekt ja ehitus | |
| Arhitekt | Johann Caspahr Mohr |
Stenbocki maja on klassitsistlik hoone Tallinnas Toompea põhjaserval, Eesti Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei asupaik.
Esimene Eesti valitsuse istung peeti Stenbocki majas 2000. aasta 8. augustil.
Sisukord |
Ajalugu [muuda]
Hoone Rahukohtu tänav 3 kavandas Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks, pärast 1783. aastal Tallinna asehalduskonna moodustamist, kuid pärast asehalduskonna likvideerimist ja hooneehituse riikliku finantseerimise lõpetamist 1788. aastal[1] jätkas krahv Jakob Pontus Stenbock hoone ehitust isiklikest vahendistest. Hoone valmis 1792. aastal ja sellest sai hoopis Hiiu-Suuremõisa mõisniku krahv Jakob Pontus Stenbocki Tallinna residents.
1891. aastal võeti maja kasutusele kohtuhoonena (Tallinna-Haapsalu Rahukogu jt.), kohtud töötasid seal 1987. aastani, mil valmis Liivalaia kohtumaja, Liivalaia tänaval Tallinnas.
2000. aastani tegutses Riigikantselei Toompea lossis, jagades hoonet Riigikogu Kantseleiga. 1996. aastal alustati Toompeal 18. sajandist pärineva endise kohtuhoone, Stenbocki maja renoveerimist valitsuse ja Riigikantselei tarbeks.
Riigikantselei ametnike esimene tööpäev Tallinnas Rahukohtu 3 asuvas hoones oli 26. juunil 2000 ja esimene valitsuse istung päris oma majas peeti 2000. aasta 8. augustil.
2001. aasta lõpul võeti kasutusele ka remonditud tööruumid Stenbocki maja kõrval Rahukohtu 1 asuvas kunagises aadlielamus. Sinna asusid portfellita ministrid oma büroodega ning veel mõned Riigikantselei üksused. [2]
