Stenbocki maja

Allikas: Vikipeedia
Stenbocki maja
Stenbocki maja
Üldinfo
Asukoht Toompea, Tallinn
Ehituse algus 1783
Ehituse lõpp 1792
Aadress Rahukohtu tänav 3, Tallinn
Omanik Eesti Vabariik
Projekt ja ehitus
Arhitekt Johann Caspahr Mohr

Stenbocki maja on klassitsistlik hoone Tallinnas Toompea põhjaserval, Eesti Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei asupaik. Esimene Eesti valitsuse istung peeti Stenbocki majas 8. augustil 2000.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Stenbocki maja Toompeal.Der Dom zu Reval, W.S. Stavenhagen "Album Ehstlaendischer Ansichten", Mitau 1867

Hoone Rahukohtu tänav 3 kavandas Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks, pärast 1783. aastal Tallinna asehalduskonna moodustamist, kuid pärast asehalduskonna likvideerimist ja hooneehituse riikliku finantseerimise lõpetamist 1788. aastal[1] jätkas krahv Jakob Pontus Stenbock hoone ehitust isiklikest vahenditest.

Hoone valmis 1792. aastal ja sellest sai hoopis Hiiu-Suuremõisa mõisniku krahv Jakob Pontus Stenbocki Tallinna residents.

1891. aastal võeti maja kasutusele kohtuhoonena (Tallinna-Haapsalu Rahukogu jt.), kohtud töötasid seal 1987. aastani, mil valmis Liivalaia kohtumaja, Liivalaia tänaval Tallinnas.

2000. aastani tegutses Eesti Vabariigi Valitsuse Riigikantselei Toompea lossis, jagades hoonet Riigikogu Kantseleiga. 1996. aastal alustati Toompeal 18. sajandist pärineva endise kohtuhoone, Stenbocki maja renoveerimist valitsuse ja Riigikantselei tarbeks.

Riigikantselei ametnike esimene tööpäev Tallinnas Rahukohtu 3 asuvas hoones oli 26. juunil 2000 ja esimene valitsuse istung päris oma majas peeti 8. augustil 2000.

2001. aasta lõpul võeti kasutusele ka remonditud tööruumid Stenbocki maja kõrval Rahukohtu tänav 1 asuvas kunagises aadlielamus[2]. Sinna asusid portfellita ministrid oma büroodega ja veel mõned Riigikantselei üksused.[3]


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]