Granaatõun

Allikas: Vikipeedia
Pomegranate flower and fruit.jpg
Avatud vili
Madonna granaatõunaga. Fragment Sandro Botticelli maalist.

Granaatõun on hariliku granaadipuu vili.

See on tiheda punase koorega sidrunist veidi suurem 5–12 cm läbimõõduga mari, mis sisaldab umbes 600 seemet. Seemned koos neid ümbritseva mahlaka viljalihaga on söödavad.

Kest ja membraan moodustavad granaatõuna kogumassist ca 44%.[1]

Granaatõuna mahl on ergutava ja immuunsüsteemi tugevdava toimega.

Granaatõun on viljakuse ja võimu sümbol.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Värskete granaatõunade toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toitained[1]
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Vesi 77,93 g
Kalorsus 83 kcal
Valgud 1,67 g
Lipiidid 1,17 g
Tuhk 0,53 g
Süsivesikud 18,70 g
Suhkrud 18,70 g
Kiudained 4,0 g
Toiteelemendid[1]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Kaltsium (Ca) 10,0 mg
Raud (Fe) 0,30 mg
Magneesium (Mg) 12,0 mg
Fosfor (P) 36,0 mg
Kaalium (K) 236,0 mg
Naatrium (Na) 3,0 mg
Tsink (Zn) 0,35 mg
Vask (Cu) 0,16 mg
Mangaan (Mn) 0,12 mg
Seleen (Se) 0,50 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[1]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
C 10,2 mg
B1 0,07 mg
B2 0,05 mg
B3 0,29 mg
B4 7,60 mg
B5 0,38 mg
B6 0,08 mg
E 0,60 mg
K 16,4 μg
Folaadid 38,0 μg

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov. Kasutatud 29.11.2010. (inglise)

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]