Euroteaduskond

Euroteaduskondadeks (i.k. Eurofaculty) nimetati Balti riikide ülikoolides 1990. aastate algul loodud Euroopa uuringute teaduskondi. Eestis rajati euroteaduskond 1993. aastal Tartu Ülikooli struktuurivälise üksusena, Lätis Läti Ülikoolis ja Leedus Vilniuses.

Euroteaduskondade keskus asus Läti Ülikoolis, projektiga olid seotud ka Stockholmi Majanduskool Riias ning Riia Õiguskõrgkool. Väljaspool Euroopa Liidu tegutsesid euroteaduskonnad Kaliningradis (2000–2007) ja Pihkvas (alates 2009. aastast).

Üks euroteaduskondade ülesandeid oli valmistada ette Baltimaade liitumist Euroopa Liiduga, uurides sellega seotud teemasid teadustööna ning andes asjatundliku hariduse uuele riigiametnike põlvkonnale. Euroteaduskonnad lõpetasid tegevuse senisel kujul 2005. aastal, kui kõik kolm riiki olid ELiga ühinenud. Tartu Ülikoolis moodustati euroteaduskonna põhjal Euroopa Kolledž.

Eellugu

Läänemeremaade Nõukogu asutamisel 1992. aastal soovitas Saksamaa välisminister Hans-Dietrich Genscher luua euroteaduskonnad, et reformida Eesti, Läti ja Leedu ülikoolid Lääne standarditele vastavaks majanduses, politoloogias ja õigusteaduses. Ideed toetasid Taani välisminister Uffe Ellemann-Jensen ja Euroopa Komisjoni esindaja Henning Christophersen. LMN asutamisel võeti vastu euroteaduskondade loomise eelnõu, mille tingimuseks oli, et teaduskondi hakkavad rahastama EL ja selle liikmesriigid. Saksamaalt toetas euroteaduskondi Deutscher Akademischer Austauschdienst.

Läänemere Nõukogus ja euroteaduskondade loomises lepiti kokku ilma parlamendi toetuse ja seadusliku olekuta ehk välisministeeriumite otsekontaktide tasemel, mis arenesid Baltimaade vabadusliikumise ajal.

Välislingid

• Anu Jõesaar. Tartu Ülikool jagab euroteadmisi 27. august 1997
• Karsten Staehr. Miks Eesti kõrgharidus ei jõua Põhjamaadele järele Sirp 17. juuli 2015