Ellinor Piipuu

Ellinor Piipuu (18. oktoober 1913 – 5. juuni 2006) oli eesti keraamik, üks Eesti keraamikakunsti alusepanijaid.

Ellinor õppis Riigi Kunsttööstuskoolis keraamikat ja skulptuuri. Ta alustas loometööd 1930. aastatel ning dateeris oma viimase töö aastal 1999. Ta oli esimene, kes tõi meie pärastsõjaaegsesse keraamikakunsti vabama vormikäsitluse.

Meelisalaks jäi talle skulptuur; tema looming ulatus pisiplastikast dekoratiivsete aiaskulptuurideni. Ellinor Piipuu looming jõudis vaatajani arvukate tarbekunstinäituste ja isikunäituste vahendusel, samuti kunstitoodete kombinaadi keraamikaateljee toodangu kaudu.

Piipuu on võitnud tunnustust rahvusvahelistel keraamikanäitustel. 1962. aastal Prahas korraldatud rahvusvahelise keraamikaakadeemia näitusel premeeriti teda hõbemedaliga, 1959. aastal Oostendes ja 1965. aastal Genfis audiplomiga. 1963. aastal anti Ellinor Piipuule Eesti NSV teenelise kunstniku ning 1983. aastal Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus. 1979. aastal autasustati Ellinor Piipuud Kristjan Raua nimelise preemiaga.

Kirjandus

• Vilma Reinholm, "Ellinor Piipuu". Kirjastus Kunst, Tallinn 1974, 52 lk (kokkuvõte inglise ja vene keeles)