Eino Leino

Allikas: Vikipeedia
Eino Leino.jpg

Eino Leino (sünninimega Armas Einar Leopold Lönnbohm; 6. juuli 1878 Paltamo vald10. jaanuar 1926 Tuusula vald) oli soome kirjanik, kes oli eelkõige tuntud andeka ja mitmekülgse luuletajana. Ta kirjutas ka romaane ja tõlkis soome keelde nii proosat kui luulet, muu hulgas Dante "Jumaliku komöödia". Ta tegutses ka ajakirjanikuna.

Õppis aastast 1895 Helsingi ülikoolis, kuulus vabameelsesse ringkonda Nuori Suomi; tegutses kirjandus- ja teatriarvustajana ning ajakirjanikuna; reisis välismaal, käis 1921. aastal Eestis. Kogude "Püha kevad" (1901) ja "Kangastusi" (1902) traagilise optimismi kaudu areneb looming kõrgjärku, mille meistrisaavutus on rahvalaulupäraste ballaadide kogu "Helkalaulud" (2 kd., 1903-16 e. k. osalt 1922). Hilisemas luules rohkenevad sünged toonid ning filosoofilised ja teosoofilised elamused.

Tema tuntuimad luulekogud on "Helkavirsiä" (1903) ja "Helkavirsiä. Toinen sarja" (1916).

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artikleid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]