Eestimaa konsistoorium
Eestimaa konsistoorium (ka Eestimaa provintsiaalkonsistoorium) oli 17. sajandi keskpaigast 1919. aastani[1] Eestimaal, Toompeal tegutsenud Rootsi riigikiriku Evangeelse luterliku kiriku, VELK Eestimaa konsistooriumiringkonna, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku kiriku haldusorgan.
Eestimaa konsistoorium asus Tallinnas Douglase tänav 3.
Eestimaa konsistooriumi juhtis aastatel 1622–1919 Eestimaa Evangeelse luterliku kiriku kõrgeim vaimulik juht Eestimaa superintendent, aastast 1638 Eestimaa kindralsuperintendent.
1638. aastal nimetati Tallinna ja Eestimaa piiskopiks Joachim Jhering ning temast sai samal aastal loodud vaimulikest liikmetest koosneva Tallinna kuningliku konsistooriumi eesistuja (president). Talle 2. juunil 1638 antud kuninglik instruktsioon oli kuni 1686. aasta Rootsi kirikuseaduse kehtestamiseni Eestimaa kirikukorralduse ja valitsemise põhialus.[2]
Rootsiaegne Eestimaa Provintsiaalkonsistoorium tegutses Toompeal ja Provintsiaalkonsistooriumile allusid Eestimaa luterlike praostkondade (Harju, Järva, Viru, Maa-Lääne, Ranna-Lääne ja Saarte-Lääne praostkond) maakogudused ja Toompea Tallinna toomkirik ning Provintsiaalkonsistooriumi juhtis Eestimaa piiskop.
17. sajandi alguseks oli ka Tallinna linnas välja kujunenud Saksa luterlike linnadele tüüpiline territoriaalkiriku kirikuvalitsus, Tallinna rae ja vaimulikkonna esindajatest koosnev Tallinna linnakonsistoorium. Konsistooriumi esimees oli üks Tallinna bürgermeistritest ja aseesimees Tallinna superintendent.
Pikemalt artiklis Eestimaa piiskop
Harku kapitulatsiooniaktiga 29.9.1710 Põhjasõjas anti Tallinna linnale selle varasem episkopaalõigus. Eestimaa provintsiaalkonsistoorium organiseeriti 15.3.1715 ja kuni 1833. aastani juhtisid Eestimaa kiriklikku elu selle konsistooriumi esimesed assessorid ehk Tallinna Rüütli- ja Toomkiriku ülemvaimulikud. Eestimaa rüütelkond soovis endale kiriku suhtes ka kõiki neid õigusi, mis olid olnud varem Rootsi kuningal Eestimaa kiriku suhtes. Rüütelkond nõudis ka piiskopiameti kaotamist ja konsistooriumi esimeheks Eestimaa rüütelkonna maanõuniku määramist. Tüli kestis 1743. aastani, mil senat otsustas asja rüütelkonna kasuks[3]..
Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi presidendiks oli Eestimaa rüütelkonna maanõunik, ülejäänud liikmed olid praostid ja lihtpastorid, kõrgemaks kiriklikuks kohtuks oli nn. ülem-apellatsioonikohus.
Pärast 1832. aasta kirikuseadust (millega kadusid mitmed kohalikud e provintsiaalkonsistooriumid (Saaremaa provintsiaalkonsistoorium, Tartu linnakonsistoorium, Pärnu linnakonsistoorium jne)[4]) nimetati konsistooriumi kui Eestimaa konsistooriumiringkonna Eestimaa provintsikonsistoorium[1]. Pärast Tallinna rae kaotamist, 1890. aastal, ühendati Tallinna konsistoriaalringkond Eestimaa konsistoriaalringkonnaga.
Eestimaa konsistooriumi koosseis 1914. aastal: president: parun Alfred Rosen-Wichterpal, Eestimaa rüütelkonna maanõunik; asepresident: Daniel Burchard Lemm, kindralsuperintendent.
Ilmik-assessorid: Alexander von Weiss, Ernst Samson von Himmelstjerna. Vaimulikud assessorid: Konrad von zur Mühlen, Tallinna Niguliste koguduse pastor; Max Krause, Viru-Nigula koguduse pastor. Sekretär, aadli Vaeslastekohtu sekretär. Sekretär ja tõlk: Roman von Bodisco, asjaajaja ja notar: Roman von Bodisco[5].
1919 Tallinnas loodi kirikukongressil Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) esimene kirikuvalitsus ehk EELK Konsistoorium, koosseisus: piiskop Jakob Kukk, vaimulikud assessorid Johan Kõpp ja Jaan Lattik, konsistooriumi abipresident dr. Friedrich Akel (presidendiks oli kogu aeg piiskop), ilmalikud assessorid Viktor Kargaja ja G. Soosaar[6]
Konsistooriumi presidendid[muuda | muuda lähteteksti]
- Johann Jacob Pfeiff (1613–1676), Eestimaa konsistooriumi president ja Tallinna Toomkiriku saksa koguduse pastor.[7]
- Abraham Winkler vanem (1606–1657), Eestimaa konsistooriumi president ja Tallinna Toomkiriku saksa koguduse pastor
- 1684–1695 Johann Engelhardt Bender (1623–1699), Eestimaa konsistooriumi direktor
- Christopher Engelbrecht von Kursell (1685–1756), Eestimaa konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- 1738–1743 Jakob Heinrich von Ulrich (surnud 1743), Eestimaa konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- 1749–1762 Georg Johann von Stackelberg, Eestimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- 1787–1802 Otto Friedrich von Stackelberg, Eestimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- 1815, Reinhold Gottlieb von Maydell (1771−1846), Eestimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- Wilhelm Peter Georg Adolph von Wrangell (1831–1894), Eestimaa konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- Eduard von Maydell (1830–1899), Eestimaa evangeelse luteriusu konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- 1910–1911 Ferdinand von Wrangell (1863–1911), Eestimaa konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- Alfred von Rosen (1850–1921), Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi president, Eestimaa rüütelkonna maanõunik
- Otto von Lilienfeld (1865–1940), Eestimaa evangeeliumi luteriusu konsistooriumi president ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Eestimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium
- Eestimaa konsistooriumi vaimulikud assessorid
- VELK Eestimaa konsistooriumiringkond
- Saaremaa konsistoorium, Liivimaa ülemkonsistoorium
- Tallinna linnakonsistoorium, Tartu linnakonsistoorium
- EELK Konsistoorium, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) valitsus
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia. 5. köide: KONJ–LÕUNA. Tallinn: Valgus, 1990, lk 12.
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi fond Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Konsistoorium - 1187
- ↑ PIISKOPKONDADE AJALUGU LUTERLIKUST ROOTSI AJAST KUNI EESTI VABARIIGINI, eelk.ee (vaadatud 13.07.2022)
- ↑ Moskva Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi arhiivifond (F 1629) Moskva Ajaloo Keskarhiivis, www.ra.ee
- ↑ DIE EVANGELISCH-LUTHERISCHE KIRCHE IN RUSSLAND. 1914.
- ↑ Kirik ia kool (10 ) Luteri kirik Eesti Vabariigis, Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 28 jaanuar 1981
- ↑ TLÜAR rahvusbibliograafia isikud: Pfeiff, Johann Jacob