Eesti ungarlased
Ungarlased on üks Eestis elavaist vähemusrahvustest. Siinne Ungari rahvusrühm kujunes suuremas osas välja 20. sajandi II poolel. Eesti ungarlaste rahvuse, identiteedi ja tulevikuga seotud küsimusi käsitletakse koguteoses "Eesti rahvaste raamat: rahvusvähemused, -rühmad ja -killud".[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Keskaeg[muuda | muuda lähteteksti]
Olgugi et Eesti ungarlaste kogukond oma praegusel kujul on kujunenud välja viimaste aastakümnete jooksul, on ungarlastel olnud mõningaid kokkupuuteid Eesti aladega juba vähemalt keskajast alates:[1]
- aadlisuguvõsa Ungern-Sternberg juured võivad viia Ungarisse;
- Setumaal võitles 16. sajandi lõpul suur hulk Stefan Batory ungarlastest sõdureid ja mõni neist husaaridest jäi sinna ka elama;
- Ungari aadliperekonnast põlvnenud farmatseut János Bélavári-Burchart (ka Johann Burchart Belavary de Sykava) saabus 1582. aastal Tallinna ja esmalt rentis ning seejärel ostis päriseks Raeapteegi, mis pärandus suguvõsa meesliini pidi edasi 20. sajandi alguseni. Vaatamata saksastumisele peeti meeles ka oma päritolu, lisades näiteks 1830. aastal valminud perekonnaaltarile ka husaarikujukese.
18. sajand – 20. sajandi I pool[muuda | muuda lähteteksti]
Ungarlasi sattus Eesti rohkem alates 18. sajandi lõpust, mil Ungari teadlased tõstatasid keelte suguluse küsimuse. Järgmisel sajandil külastasid Eestit mitmed sealsed keeleuurijad ja etnograafid, nt Antal Reguly ja Pál Hunfalvy. Neist viimane kirjutas oma reisist ka raamatu, mis Eesti keeles ilmus 2007. aastal ("Reis Läänemere provintsides").[1][2]
Suhted tihenesid veelgi maailmasõdade vahelisel perioodil, mil pandi alus Eesti ja Ungari diplomaatilistele suhetele. See tõi kaasa koostöö kultuuri, hariduse ja teaduse alal ning Eestis tegutsesid mitmed ungarlasest teadlased, näiteks Elemér Virányi ja István Csekey. Tallinnas tegutses ka Ungari kunstnik Géza Jakó, kellest sai Eesti professionaalse keraamika rajaja. Lisaks sattus ungarlasi Eesti ka muul moel, nt abielude teel.[1]
20. sajandi II pool[muuda | muuda lähteteksti]
Valdav osa 20. sajandi keskpaigast alates Eestisse elama asunud ungarlastest pärinevad praeguse Ukraina aladele jäävast Taga-Karpaatiast (ungari keeles Kárpátalja). Tegemist on ühe osaga Trianoni rahulepingu alusel 1920. aastal Ungarilt ära võetud territooriumist, mis kuulus aastani 1938 Tšehhoslovakkiale, siis aastani 1945 taas Ungarile ja seejärel Nõukogude Liidule. Üks osa neist 20. sajandi II poolel Eestisse jõudnud ungarlastest põlvnevad aga ka Esimese maailmasõja käigus Ungarist Siberisse küüditatud ungarlastest.[1][3]
Osa Nõukogude Liidu osaks saanud Taga-Karpaatia ungarlastest valisid kõrghariduse saamiseks Baltimaade ülikoolid (või asusid tööle Eesti metsa- või puidutööstuses). Üks põhjus Eestisse õppima tulemiseks oli Eesti kõrgkoolide toetus ungarlastele kui sugulasrahvale. Näiteks võimaldasid Tartu Ülikooli professor Paul Ariste ja ungari keele lektor Paula Palmeos ungarlastel sisseastumiskirjandit ka emakeeles kirjutada. Enim saabus üliõpilasi Eestisse 1970.–1980. aastatel. Pärast Eesti taasiseseisvumist muutus Eesti ja Taga-Karpaatia vaheline liikumine keerulisemaks ja osa ungarlastest pöördus kas tagasi Taga-Karpaatiasse või asus elama Ungarisse.[3][4]
Statistilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]
Koguarv[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1881–2011 toimunud rahvaloenduste ajal kõikus Eesti ungarlaste arv vahemikus 2–241. Väikseim oli näitaja 1881. ja suurim 1989. aasta rahvaloenduse ajal.
| Rahvaloendus | Ungarlasi |
|---|---|
| 1881 | 2 |
| 1897 | 8 |
| 1922 | andmed puuduvad |
| 1934 | 28 |
| 1959 | 30 |
| 1970 | 111 |
| 1979 | 191 |
| 1989 | 241 |
| 2000 | 172 |
| 2011 | 165 |
Emakeel[muuda | muuda lähteteksti]
Valdav osa Eesti ungarlastest on kõigil rahvaloendustel pidanud oma emakeeleks ungari keelt. Siiski on neist paljude emakeeleks muu keel, enamasti vene keel.
| Rahvaloendus | Rahvuskeel (ungari keel) |
Eesti keel | Vene keel | Muu keel |
|---|---|---|---|---|
| 1959 | 19 | 2 | 3 | 61 |
| 1970 | 88 | 8 | 13 | 21 |
| 1979 | 146 | 9 | 30 | 61 |
| 1989 | 150 | 19 | 56 | 161 |
| 2000 | 102 | 13 | 48 | 92 |
| 2011 | 106 | 18 | 34 | 72 |
1 Ei ole allikas täpsustatud
2 Ukraina keel
Kodakondsus[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti taasiseseisvumise järel toimunud kahe rahvaloenduse läbiviimisel küsiti ka inimeste kodakondsust ja nende andmete järgi on suurem osa Eesti ungarlastest Eesti kodanikud. Kui 2000. aasta rahvaloenduse ajal elas Eestis 48 määratlemata kodakondsusega ungarlast, siis 2011. aastal oli neid 28 (samas suurenes sel perioodil mõne teise riigi kodanikest ungarlaste hulk 12-lt 35-le).
| Rahvaloendus | Eesti kodakondsus |
Mõne muu riigi kodakondsus |
Venemaa kodakondsus |
Määratlemata kodakondsus |
|---|---|---|---|---|
| 2000 | 106 | 12 | 6 | 48 |
| 2011 | 96 | 35 | 6 | 28 |
Kultuuriline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Ungari tutvustamise ning Ungari ja Eesti vaheliste suhete arendamisega tegeleb Tallinnas asuv Ungari Instituut, mida käsitletakse 1923. aastal loodud Tartu Ungari Teadusinstituudi järglasena.[8]
Eestis tegutseb ka mitu kohalike ungarlaste kultuuriseltsi:
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Kadi Raudalainen. "Ungarlased". Eesti rahvaste raamat: rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999. Lk 486.
- ↑ Eesti rahvusbibliograafia. Vaadatud 10.01.2019.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Eesti rahvaste raamat: rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999. Lk 487.
- ↑ Eesti rahvaste raamat: rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999. Lk 488.
- ↑ 5,0 5,1 Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel I. Tallinn, 1995. Lk 56.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 RL226: Rahvastik rahvuse, võõrkeelte oskuse ja kodakondsuse järgi. Vaadatud 09.01.2019.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 RL0442: Rahvastik rahvuse, emakeele, kodakondsuse, soo, vanuserühma ja elukoha järgi, 31. detsember 2011. Vaadatud 09.01.2019.
- ↑ Instituudist. Vaadatud 09.01.2019.