Ebatsuuga

Allikas: Vikipeedia
Ebatsuuga
Suurekäbiline ebatsuuga
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass: Okaspuud Pinopsida
Selts: Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond: Männilised Pinaceae
Perekond: Ebatsuuga Pseudotsuga
Carrière

Ebatsuuga (Pseudotsuga) on okaspuulaadsete seltsi männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.

Ebatsuugad on üsna sarnased teiste okaspuudega. Sellepärast on neid minevikus kirjeldatud mändide, kuuskede, nulgude, tsuugade ja isegi sekvoiadena. Alles 1867 kirjeldas prantsuse botaanik Élie-Abel Carrière eraldi ebatsuuga perekonna. Peamiseks eristusaluseks on iseäralikud käbid.

Ebatsuugad kasvavad pärismaisena Põhja-Ameerikas ja Aasias ning on enamasti pikaealised. Ka Euroopas kasvatatakse neid haljastuse tarbeks.

Esimesena tõi ebatsuuga, täpsemalt hariliku ebatsuuga, Euroopasse ja hakkas seda Šotimaal Scone'i lossi pargis kasvatama šoti botaanik David Douglas 1827. Tema järgi on see perekond saanud ingliskeelse nime Douglas-fir.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ebatsuugad kasvavad 20–120 meetri kõrguseks. Võra on koonusjas.

Väliselt sarnanevad ebatsuugad nii kuuskede kui ka nulgudega. Peamisteks erinevusteks on pikad koonusjad pungad, lameda ristlõikega okkad ja käbid, millel ulatuvad seemnesoomuste tagant välja kolmehõlmalised kattesoomused. Käbid pigem ripuvad allapoole kui kerkivad taeva suunas nagu nulgudel.

California indiaanlaste legendi järgi ronis metsatulekahju ajal hulk hiiri ebatsuugakäbi soomuste vahele peitu ning sellest ajast on käbisoomuste vahel näha hulk hiiresabasid, millest kummalgi pool paistavad hiire tagajalad.

Ebatsuuga okkad kasvavad pigem ühekaupa kui männastes. Okkad on pehmed ja lamedad, kinnituvad oksale ümberringi. Okastel on õhulõhed kahel tahul, tipp on tömpterav ja sisselõiketa, kinnituvad aheneva rootsu abil võrsete madalatele näsadele ja püsivad võrsetel kuni 8 aastat.

Isasõisikud on ruljad ja moodustuvad eelmise aasta võrsete ladvaosas okaste hõlmas. Käbikesed ehk emasõisikud on violetjad, roosakad või rohelised ning asuvad eelmise aasta võrsete tipus püstiselt ja üksikult. Ebatsuugad õitsevad tavaliselt mais, seemned valmivad sama aasta sügisel (septembris-oktoobris). Valminud käbid on rippuvad ja pruunid. Seemned on tiivakesega. Idulehti on 5–8.

Oksad on ebakorrapärastes männastes. Tüve koor on noores eas sile, vanemas eas küllaltki paks, sageli korkjas, vaoline või soomusjas, plaatjas.

Rekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

2001. aasta seisuga kasvas maailma kõige suurema mahuga ebatsuuga Briti Kolumbias. Selle ruumala oli 349 m³. Kõige kõrgem puu oli 2006. aasta seisuga 99,4 m kõrge ja kasvas Oregonis. Läbi aegade kõige kõrgem ebatsuuga oli 120 m kõrgune ja see mõõdeti 1924 Washingtoni osariigis.

Hariliku ebatsuuga kaitsestaatus
Hiina ebatsuuga kaitsestaatus
Jaapani ebatsuuga kaitsestaatus
Suurekäbilise ebatsuuga kaitsestaatus

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ebatsuuga perekonda kuulub viis liiki:

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ebatsuuga puitu kasutatakse peamiselt ehituskonstruktsioonide valmistamiseks ja laevaehituses.

Harilik ebatsuuga on USA-s üks peamisi jõulupuid.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Pseudotsuga lindleyana