DVB-C

Allikas: Vikipeedia

DVB-C (Digital Video Broadcast - Cable 'Digitaalne Video Ringhääling - Kaabel') on tehnoloogia digitaalse televisioonisignaali ülekandeks koaksiaalkaabelvõrgu kaudu, seal seni edastatud analoogtelevisiooni signaali asemel.

DVB-C olulisteks eelisteks analoogtelevisiooni ees on võimalus edastada samas sageduskanalis kuni 15 korda rohkem programme, sealhulgas kõrglahutusega programme. Programme edastatakse ühtse paketina, mida nimetatakse multipleksiks (mux). Ka puuduvad analoogtelevisioonile omased häired ning on võimalik edastada krüpteeritud programme. Lisaks saab DVB-C multipleksides koos teleprogrammidega edastada ka raadioprogramme.

Euroopa Telekommutatatsioonistandardite Instituut ETSI kinnitas 1998. a DVB-C standardi EN 300 429 [1] ja 2010. a selle edasiarenduse DVB-C2 standardi EN 302 769 [2]. Viimane võimaldab edastada ka ultrakõrglahutusega televisiooni signaali. edas

DVB-C on peale Euroopa kasutusel suures osas Aasias, samuti Aafrikas, Austraalias ja Lõuna-Ameerikas. Põhja-Ameerikas ja Jaapanis on oma kaabeltelevisioonisüsteemid.

Eestis kasutavad DVB-C standardit Starman, Elion (vaid üksikutes uuemates elamupiirkondades), STV ning Telset. Enamik nendel edastatavaid programme on krüpteeritud ning avanevad vaid teenusega liitumisel kiipkaardi abil.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]