Atlantise tormilind

Allikas: Vikipeedia
Atlantise tormilind
CorysShearwaterBottom.jpg
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Tormilinnulised
Sugukond: Tormilindlased Procellariidae
Perekond: Calonectris
Liik: Atlantise tormilind
Ladinakeelne nimetus
Calonectris diomedea

Atlantise tormilind (Calonectris diomedea) on tormilindlaste sugukonda tormilinnu perekonda kuuluv lind.

Teaduslikult kirjeldas atlantise tormilindu esimesena Tiroolis elanud itaallasest arst ja loodusteadlane Giovanni Antonio Scopoli aastal 1769.

Tema üldpikkus on 45–56 cm, tiibade siruulatus 100–125 cm[1]. Keha ülapool on pruunikashall, alapool valge ja nokk kollakas.

Umbes samamoodi näeb välja tormiliugur Puffinus gravis, kes ka elab umbkaudu samas piirkonnas ja on sama suur. Atlantise tormilind erineb temast selle poolest, et lendab harvade tiivalöökidega ja pikalt planeerides, tema tiivad on alati kumeras ja kergelt tahapoole suunatud, Puffinus gravisel seevastu jäigalt sirged. Neid eristab seegi, et atlantise tormilinnul puuduvad pruun kõhulaik, tumedad tähnid õlgadel ja must lagipea.

Atlantise tormilinnul on kaks alamliiki. Tüüpalamliik C.d. diomedea elab Vahemerel. Teine alamliik C.d. borealis elab Atlandi ookeanil Assooridel, eriti Selvagensi saartel, vähem Pürenee poolsaare Atlandi ookeani rannikul. Aasta teisel poolel elab atlandi alamliik hulguelu, jõudes vahel isegi Briti saartele. Alamliigid on omavahel väga sarnased, ainult atlandi alamliik on suurem ja tugevama nokk.

Minevikus eristati atlantise tormilinnul kolmaski alamliik C.d. edwardsii, kes elab Roheneeme saartel. Esimesena kirjeldas seda alamliiki teaduslikult prantsuse zooloog Émile Oustalet 1883. Sellel on sale ja üleni must nokk ning tumedamad pea ja ülapool. See lendab kiiremate ja jäigemate tiivalöökidega. 1998 eraldati see alamliik omaette liigiks nime all roheneeme tormilind (C. edwardsii).

Atlantise tormilind toitub kaladest, krevettidest jms[1]. Sukelduda suudab ta 15 m sügavusele. Ta võib lennata kalalaeva kannul (eriti juhtub seda Biskaia lahes), tehes sealjuures käratsevat häält. Ta on parvelind ja pesitsuskolooniates on öösiti tihti kuulda nende rämedaid kaagatusi.

Atlantise tormilinnu pesa on lahtine ja asub kaljusel maapinnal või kivide vahel, harvem urus. Emalind muneb sinna 1 valge muna. Vanemad külastavad pesa ainult öösiti, et suured kajakad seda ei avastaks ega poega ära sööks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 L. Jonsson. "Euroopa linnud". Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000