Askania dünastia

Allikas: Vikipeedia
Tänapäevase Askania dünastia vapp.

Askania dünastia (saksa keeles Askanier) oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.

Oma nime said nad Ascania (või Ascaria) linnuse järgi, mis asus Ascherslebeni lähedal ja nimetati selle järgi. Linnus oli Askania krahvi residents, tiitel lisati hiljem Anhalti vürstide tiitlitele.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varaseimat teadaolevat dünastia liiget, krahv Esico von Ballenstedti, on esmakordselt ürikutes mainitud aastal 1036, ja ta arvatakse olevat Odo I tütrepoeg. Odolt päris suguvõsa suure kinnisvara Saksimaa idamargis.

Esico pojapoeg oli krahv Otto von Ballenstedt, kes suri aastal 1123. Otto abielu tõttu hertsog Magnuse tütre Eilikaga sai Askania suguvõsa pärandiks poole endiste Saksimaa hertsogite Billungite kinnisvarast.

Otto pojast, Albrecht Karust, tuli aastal 1139 ema pärandi abiga esimene Askania soost Saksimaa hertsog. Kuid varsti kaotas ta kontrolli Saksimaa üle oma rivaalile Welfide suguvõsast.

Siiski päris Albrecht aastal 1157 Brandenburgi margi selle viimaselt vendi valitsejalt, Pribislavilt, ja temast tuli esimene Askania soost markkrahv. Albrecht ja tema Askania soost järeltulijad saavutasid märkimisväärset edu maa ristiusustamisel ja saksastamisel. Piirialana saksa ja slaavi kultuuride vahel oli maa tuntud kui mark.

Aastatel 1237 ja 1244 asutati markkrahv Albrecht Karu pojapojapoegade Otto ja Johanni ühisvalitsemise ajal kaks linna, Cölln ja Berliin (hiljem ühendati need üheks linnaks, Berliiniks). Askania dünastia vapiloomad, punane kotkas ja karu, said ka Berliini vapiloomadeks.

Aastal 1320 jõudis Brandenburgi Askania liin lõpule.

Pärast seda, kui keiser aastal 1180 Saksimaa Welfi valitsejad võimult kukutas, naasis Askania dünastia valitsema Saksimaa hertsogkonda, mis oli keisri poolt vähendatud tema idapoolseks osaks. Siiski suutis Askania dünastia isegi Ida-Saksimaal kontrollida ainult piiratud ala, peamiselt Elbe jõe ääres.

13. sajandil eraldus hertsgkonnast Anhalti vürstkond ja hiljem jagunes ülejäänud riik Saksi-Lauenburgiks ja Saksi-Wittenbergiks. Askania dünastiad kahes sakside riigis jõudsid lõpule vastavalt aastatel 1689 ja 1422, kuid Askania suguvõsa jätkas valitsemist väiksemas Anhalti riigis ja selle erinevates alljaotustes kuni monarhia kukutamiseni aastal 1918.

Christian Augusti tütar Katariina Suur, Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796, oli Askania suguvõsa liige.

Riikide loend, mida valitsesid Askania suguvõsa liikmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Askania suguvõsa vapid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valitsejaloendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Esico († u. 1060)
    • Adalbert (II) († u. 1080)
      • Otto Rikas († 1123), Ballenstedti krahv
        • Albrecht Karu († 1170), Ballenstedti, Ascherslebeni ja Anhalti krahv, Saksimaa hertsog, Nordmarki ja Lausitzi markkrahv, Brandenburgi markkrahv
      • Siegfried I († 1113), Weimar-Orlamünde krahv, Reini pfaltskrahv
        • Siegfried II († 1124), Weimar-Orlamünde krahv, Reini pfaltskrahv
        • Wilhelm († 1140), Weimar-Orlamünde krahv, Reini pfaltskrahv (Weimar-Orlamünde läks Albrecht Karu kätte)

Askania soost Brandenburgi markkrahvid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimi Valitsemisaeg Sugulus
Albrecht I Karu 1134/1157–1170
Otto I 1170–1184 Eelneva poeg
Otto II Helde 1184–1205 Eelneva poeg
Albrecht II 1205–1220 Eelneva vend
Johann I
Otto III Vaga
1220–1266
1220–1267
Eelneva pojad
Johann II
Otto IV Noolega
Konrad I
Heinrich I Maata
1266–1281
1266–1308
1266–1304
1266–1318
Johann I pojad
Johann III
Otto V Pikk
Albrecht III
Otto VI Lühike
1267–1268
1267–1298
1267–1300
1267–1303
Otto III pojad
Konrad II 1281–1319 Johann II poeg
Hermann 1298–1308 Otto V poeg
Johann IV
Waldemar
1304–1305
1304–1319
Konrad I pojad
Johann V 1308–1317 Hermanni poeg
Heinrich II Laps 1318–1320 Heinrich I poeg
Brandenburgi mark läks aastal 1323 Wittelsbachide kätte.

Weimar-Orlamünde Askania soost krahvid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimi Valitsemisaeg Sugulus
Albrecht I Karu 1140–1170
Hermann I 1170–1176 Eelneva poeg
Siegfried III 1176–1206 Eelneva poeg
Albrecht II
Hermann II
1206–1245
1206–1247
Eelneva pojad
Hermann III
Otto III Võimas
1247–1283
1247–1285
Hermann II pojad
Hermann IV
Otto IV Rikas
1285–1319
1285–1318
Otto III pojad
Otto VI 1318–1340 Otto IV poeg
Friedrich I
Otto V
Hermann VI
1319–1365
1319–1335
1319–1373
Hermann IV pojad
Friedrich I 1340–1365 Otto VI poeg

Saksimaa Askania soost hertsogid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimi Valitsemisaeg Sugulus
Albrecht Karu 1138–1143
Vana Saksimaa hõimuhertsogkond läks aastal 1143 Heinrich Lõvi (Welfide suguvõsast) kätte. Pärast selle lagundamist aastal 1180 jäi Askania suguvõsale maa idaosa, sealhulgas sakside hertsogkonnad.
Bernhard III (I) 1180–1212 Albrecht Karu poeg
Albrecht I 1212–1260 Eelneva poeg
Saksi-Lauenburgi liin
(Saksimaa hertsogid)
Saksi-Wittenbergi liin
(Saksimaa hertsogid ja aastast 1355 kuurvürstid)
Johann I 1260–1282 Albrecht I poeg Albrecht II 1260–1298 Albrecht I poeg
Johann II
Albrecht III
Erich I
1282–1321
1282–1308
1282–1361
Eelneva pojad Rudolf I 1298–1356 Eelneva poeg
Albrecht IV 1321–1343 Johann II poeg Rudolf II 1356–1370 Eelneva poeg
Johann III 1343–1356 Eelneva poeg Wenzel I 1370–1388 Eelneva vend
Albrecht V 1356–1370 Eelneva vend Rudolf III 1388–1419 Eelneva poeg
Erich II 1361–1368 Erich I poeg Albrecht III 1419–1422 Eelneva vend
Erich IV 1368–1412 Eelneva poeg 6. jaanuaril 1423 pidi Saksi-Wittenberg loovutama oma hertsogi ja kuurvürstitiitlid Meißeni markkrahvile Friedrich Sõjakale Wettinite suguvõsast.
Erich III. 1370–1401 Albrecht V poeg
Erich V. 1412–1436 Erich IV poeg
Bernhard II. 1436–1463 Eelneva vend
Johann IV. 1463–1507 Eelneva poeg
Magnus I. 1507–1543 Eelneva poeg
Franz I. 1543–1581 Eelneva poeg
Magnus II. 1581–1603 Eelneva poeg
Franz II. 1603–1619 Eelneva vend
August 1619–1656 Eelneva poeg
Julius Heinrich 1656–1665 Eelneva vend
Franz Erdmann 1665–1666 Eelneva poeg
Julius Franz 1666–1689 Eelneva vend
Saksi-Lauenburgi hertsogkond läks Welfide suguvõsa kätte.

Lüneburgi Askania soost vürstid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valitsusaeg Nimi
1370–1385 Albrecht
(päris valduse oma emapoolselt vanaisalt Wilhelm II, valitses koos oma onu Wenzeliga)
1370–1388 Wenzel I (oli ka kuurvürst)
Aastal 1388 päris valduse Albrechti võõraspoeg Welfide suguvõsast

Askania soost Anhalti vürstid ja hertsogid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valitsusaeg Nimi
1160–1170 Albrecht I (Albrecht Karu)
1170–1212 Bernhard III
1212–1252 Heinrich I
Valduse jaotamine: Anhalt-Aschersleben, Anhalt-Bernburg ja Anhalt-Köthen

Anhalt-Aschersleben[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anhalt-Bernburg[muuda | redigeeri lähteteksti]

(maa läks Georg I kätte, aastal 1570 toimus pärimise kaudu ühinemine Anhaltiga, aastal 1603 toimus valduse jaotamine: Anhalt-Dessau, Anhalt-Bernburg, Anhalt-Köthen, Anhalt-Plötzkau ja Anhalt-Zerbst)

Anhalt-Bernburg-Schaumburg-Hoym[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anhalt-Harzgerode[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1635–1670 Friedrich
  • 1670–1709 Wilhelm (maa läks tagasi Anhalt-Bernburgile)

Anhalt-Köthen[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1382–1424 Albrecht III
  • 1424–1436 Adolf
  • 1424–1471 Waldemar IV (kaasvalitseja)
  • 1471–1508 Waldemar VI
  • 1471–1475 Albrecht V
  • 1475–1500 Philipp
  • 1508–1562 Wolfgang Usutunnistaja
  • 1562–1586 Joachim Ernst (aastal 1570 toimus pärimise kaudu ühinemine Anhaltiga, aastal 1603 toimus valduse jaotamine: Anhalt-Dessau, Anhalt-Bernburg, Anhalt-Köthen, Anhalt-Plötzkau ja Anhalt-Zerbst)
  • 1603–1650 Ludwig I
    • 1650–1653 August valitses oma vennapoja Wilhelm Ludwigi eestkostjana
    • 1653–1659 Leberecht ja Emanuel valitsesid oma nõbu Wilhelm Ludwigi eestkostjana
  • 1650–1665 Wilhelm Ludwig (Anhalt-Kötheni liin hääbus, Anhalt-Plötzkau liin päris Kötheni trooni)
  • 1665–1669 Leberecht
  • 1665–1670 Emanuel (oma venna Leberechti kaasvalitseja)
    • 1670–1690 Anna Eleonore, Stolberg-Wernigerode krahvinna (valitses oma poja Emanuel Lebrechti eestkostjana)
  • 1671–1704 Emanuel Lebrecht
  • 1704–1728 Leopold
  • 1728–1755 August Ludwig (Leopoldi vend)
  • 1755–1789 Karl Georg Lebrecht
  • 1789–1812 August Christian Friedrich (aastast 1807 hertsog)
    • 1812–1817 Leopold III Friedrich Franz valitses alaealise Ludwig August Friedrich Emili eestkostjana
    • 1817–1818 Leopold IV Friedrich valitses alaealise Ludwig August Friedrich Emili eestkostjana
  • 1812–1818 Ludwig August Friedrich Emil (Anhalt-Köthen-Plötzkau liin hääbus. Anhalt-Köthen-Pleßi liin päris.)
  • 1818–1830 Friedrich Ferdinand
  • 1830–1847 Heinrich (Friedrich Ferdinandi vend ja viimane Anhalt-Kötheni hertsog)
Maad läksid Anhalt-Bernburgi ja Anhalt-Dessau liinidele (enamik Anhalt-Dessaule). Jaotus pidas silmas saabuvat Anhalt-Bernburgi liini hääbumist ja sellele järgnevat Anhalt-Dessau pärimisest loobumist.

Anhalt-Plötzkau[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1544–1553 Georg III Õnnistatud (maad läksid tagasi Anhalt-Zerbstile)
  • 1611–1653 August (eraldumise läbi Anhalt-Bernburgile)
    • 1653–1654 Leberecht ja Emanuel (valitsesid oma venna Ernst Gottliebi eestkostjana)
  • 1653–1654 Ernst Gottlieb
  • 1654–1665 Leberecht ja Emanuel üheskoos (Anhalt-Kötheni omandamine; Anhalt-Plötzkau läks tagasi Anhalt-Bernburgile)

Anhalt-Köthen-Pleß[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anhalt-Zerbst[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anhalt-Dessau[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anhalt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Kötheni (1847) ja Bernburgi (1863) liinide hääbumist ühendati valdused Anhalt-Dessauga aastal 1863 Anhalti hertsogkonnaks.
Valitsusaeg Nimi
1863–1871 Leopold IV
1871–1904 Friedrich I
1904–1918 Friedrich II
1918 Eduard
1918 Joachim Ernst

Askania soost abtissid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gernrode klooster[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gandersheim klooster[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]