Jenissei

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib jõest; Eestis uppunud laeva kohta vaata artiklit Jenissei (laev, 1906)

Jenissei.png
Jenissei hüdrograaf

Jenissei (vene Енисей) on jõgi Venemaal Lääne- ja Ida-Siberi piiril, pikkus 3487 km, koos Väike-Jenisseiga 4102 km, valgla 2,58 miljonit km², vooluhulk 17,8 tuhat m³/s, suudmes 19,8 tuhat m³/s.

Jenissei algab kahe lähtejõena (Suur-Jenissei ehk Bii-Hem ja Väike-Jenissei ehk Ka-Hem) Tõvamaalt. Pärast nende ühinemist Tõva nõos murrab Jenissei kitsas kärestikulises, kohati kanjonilaadses orus läbi Lääne-Sajaanide ja laieneb Minussinski nõos kuni 850 meetrini. Seejärel Jenissei aheneb uuesti, murrab läbi Ida-Sajaanide ja laskub Lääne-Siberi madalikule. Krasnojarski lähistel on jõe parem kallas kõrge ja kaljune (Stolbõ looduskaitseala), kohati on kärestikke (Kazatšinski ja Ossinovo kärestik). Jõesängi laius küünib 20 kilomeetrini, sügavus 15 meetrini. Umbes 300 km enne Kara merre Jenissei lahte suubumist jõgi hargneb.

Peamised lisajõed: paremalt Tuba, Kan, Angara, Podkamennaja Tunguska, Alam-Tunguska ja Kureika, vasakult Abakani jõgi ja Turuhhan. Vasakpoolsed lisajõed on väiksemad.

Jenissei on Venemaa veerohkeim jõgi. Ta toitub peamiselt lumesulamisveest, suurvesi kestab 2–3 kuud. Jääkate püsib alamjooksul 7, ülemjooksul 5 kuud. Jäälagunemise ajal tekib jääummistusi, mis põhjustavad veepinna järske tõuse herpesest.

Jenisseil on Krasnojarski ja Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaam ning veehoidla. Ta on laevatatav Krasnojarskist suudmeni. Suurimad sadamad on Minussinsk, Krasnojarsk, Jenisseisk, Igarka ja Dudinka.