Alta kaljujoonised

Allikas: Vikipeedia

UNESCO maailmapärandi logoAlta kaljujoonised

UNESCO maailmapärand

Alta rockdrawing.jpg
Asukoht Norra Norra
Tüüp Kultuurimälestis
Kriteeriumid III
Viited 352
Regioon* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid 69° 57′ 0″ N, 23° 11′ 0″ E
UNESCO nimekirjas
Nimekirja arvatud 1985  (9. istung)
*Regioon on UNESCO määratletud

Alta kaljujoonised on kogum petroglüüfe Norras Finnmargi maakonnas Alta linna ümbruskonnas. Kaljujoonised avastati 1972. aastal ning 1985. aastal kanti need UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Piirkonnast on leitud umbes 5000 kaljujoonist. Suurem osa neist (umbes 3000) asub Jiepmaluoktas.

Kaljunikerduste vanuseks on hinnatud umbes 2500–6200 aastat.

Alta kaljujoonised tehti küttide-korilaste kultuuri poolt. Kujutistelt selgub, et nad olid võimelised karjatama põhjapõtru ja ehitama paate kalastamise tarbeks. Samuti ilmneb, et nad viljelesid šamanistlikke rituaale (karukultus).

Kuigi kaljunikerdusi on leitud mitmest kohast Alta lähedalt, on Jiepmaluokta ainus publikule avatud leiukoht.

Ajalooline ja kultuuriline taust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaljujooniste valmimise ajal asustasid Põhja-Norrat Komsa kultuuri kuuluvate küttide-korilaste järeltulijad. Komsa kultuur oli kiviaja kultuur, mis oli levinud piki Norra rannikuala.

Alta kaljujoonised sarnanevad Loode-Venemaalt leitutega, mis lubab oletada tihedaid kontakte erinevate kultuuride vahel või koguni ühtset kultuuri tollases Põhja-Euroopas.

Tõenäoliselt oli Alta kaljujoonised loonud kultuur sidemetes ka saamidega, kuna saami rahvakunstis on levinud sarnased motiivid mis kaljujoonistel.

Avastamine ja restaureerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vasakul paikneb Alta muuseum. Kaljujoonised asuvad muuseumi ja ranna vahele jääva matkaraja ääres.

Esimesed kaljuujoonised Alta ümbruses avastati Jiepmaluokta (saami keeles Hülgelaht) lähedalt (1972. aasta sügisel. 1970. aastatel avastati piirkonnast veel hulga jooniseid. 1980. aastatel rajati Jiepmaluokta kaljujooniste juurde puidust matkarada ning 1991. aastal koliti sinna ka Alta muuseum mis oli seni asunud kesklinnas.

Avastatud joonised puhastati samblast ja samblikest, pildistati üles ning kanti vastavasse registrisse. Rahvale ligipääsetavates kohtades on nikerdused värvitud ookerpunase värviga, et hõlbustada nende vaatlemist.

Joonised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alta kaljujoonistel on kujutatud erinevaid loomi, esemeid, sümboleid, tegevusi jms.

Loomad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhjapõdrakari. Esiplaanil kaks tiinet emaspõtra.
Taraga ümbritsetud põhjapõdrad.

Kaljujoonistel on kujutatud mitmeid erinevaid loomi. Kõige sagedamini esineb nikerdustel põhjapõder (Rangifer tarandus). Joonistel on kujutatud põhjapõtrade karjatamist ja küttimist. Nikerdustelt on näha ka aiaga ümbritsetud põhjapõdrakarjasid.

Sageli esineb ka põdra (Alces alces), pruunkaru (Ursus arctos) ning erinevate linnu- ja kalaliikide kujutisi.

Joonistel on kujutatud ka tiineid loomi, kelle pojad on näha läbi nende kõhu.

Kuigi arheoloogiliste leidude põhjal on selgunud, et kaljujooniste loojate põhitoidus tuli merest, on kalu ja kalapüüki kujutatud vaid umbes ühel protsendil joonistest. Kuna jooniseid on seostatud šamanistlike rituaalidega, siis on kalade vähest kujutamist põhjendatud sellega, et kalapüük rannikuvetest oli tunduvalt lihtsam kui suurte loomade küttimine, ning selletarvis ei olnud rituaale vaja.

Pruunkaru etendas tollases kultuuris olulist osa. Karu on kujutatud mitte ainult jahiloomana vaid ka kultusobjektina. Karukultus oli levinud näiteks saamide ning mitmete Põhja-Venemaa vanade kultuuride hulgas.

Karude kujutamine joonistel lõppes umbes 3700 aastat tagasi. See võib viidata tollaste inimeste religioosette tõekspidamiste muutumisele.

Küttimine ja kalastamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suur osa jooniseid kujutab inimeste jahti suurulukitele. Nikerdustelt on näha, et tollased kütid kasutasid viskeodasid ning vibusid.

Kalureid on kujutatud kala püüdmas õngenööriga. Sellest järeldub, et õngekonksude valmistamise ja söödaga kala püüdmise oskus oli selle kultuuri inimestel juba varakult olemas.

Joonistel on kujutatud ka mitmeid paate. Vanematel piltidel on paadid üsna väikesed aga hiljem muutuvad need aina suuremaks. Hilisematel joonistel kujutatud paadid kannavad juba kuni 30 inimest ja on kaunistatud loomakujudega, meenutades viikingite pikklaevu.

Igapäevaelu ja rituaalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alta kaljujoonistel on kujutatud ka mitmeid tollaste inimeste igapäeva- ja rituaalseid tegevusi. Kujutatud on tantsimist, toiduvalmistamist, seksuaalvahekordi jms.

Nikerdustel on näha ka erineva sotsiaalse positsiooniga isikuid. Teatud peakatteid kandvad isikud paistavad olevat teistest inimestest kõrgemal positsioonil. On oletatud, et need võisid olla šamaanid või hõimupealikud.

Geomeetrilised kujundid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanimatel joonistel on kujutatud erinevaid geomeetrilisi kujundeid. Nende tähendus on ebaselge.

Alta muuseum[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alta muuseumis on eksponeeritud erinevad esemed mida seostatakse joonised loonud inimestega. Samuti on muuseumis fotod kaljujoonistest. Muuseumi ekspositsioon käsitleb ka saamide ajalugu, virmalisi ja piirkonna ajalugu Teise maailmasõja ajal.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]