Urnesi püstpalkkirik

Allikas: Vikipeedia
Urnesi püstpalkkirik
Urnes stave church - 2.jpg
Riik Flag of Norway.svg Norra
Asukoht Lusteri vald
Sogn og Fjordane
Ehituse lõpp ca 1130
Koordinaadid 61° 17′ 53″ N, 7° 19′ 21″ Ekoordinaadid: 61° 17′ 53″ N, 7° 19′ 21″ E

UNESCO maailmapärandi logoUrnesi püstpalkkirik

UNESCO maailmapärand
Tüüp Kultuurimälestis
Kriteeriumid I, II, III
Viited 58
Regioon* Euroopa ja Põhja-Ameerika
UNESCO nimekirjas
Nimekirja arvatud 1979  (3. istung)
*Regioon on UNESCO määratletud

Urnesi püstpalkkirik on püstpalkkirik Ornesi talu maadel Lusteri vallas Sogn og Fjordane maakonnas Norras.

1979. aastal kanti kirik UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Kirikut valdab Foreningen til norske Fortidsminnesmerkers Bevaring or Fortidsminneforeninga (Norra muinasmälestiste säilitamise ühing).

Sisukord

Ajalugu [muuda]

Urnesi püstpalkkiri rajati 1130. aasta paiku ja on säilitanud suure osa oma tollasest kujundusest. Dendrokronoloogiliste uuringute kohaselt langetati kiriku ehituseks kasutatud puud 1129. ja 1130. aastal. Seda peetakse vanimaks säilinud omataoliseks kirikuks. Urnesi kirik ühendab endas kristliku arhitektuuri ning viikingiajale omase loomornamendi (Urnesi stiil).

Arheoloogiliste uurinugte kohaselt on praeguse kiriku kohal asunud varem vähemalt kaks pühakoda. Kaevamistööde käigus leiti augud, mille olid jätnud kunagise postkiriku nurgapostid. Oletatakse, et postkirik rajati varemalt 11. sajandi alguses.

17. sajandil laiendati kiriku pikkhoonet lõuna poole ning kiriku koori ida poole (koor taastati hiljem endisel kujul). Samast aastasajast pärineb ka hulk kiriku sisustusest: ristimisvaagen (1640), altari kohal asetsev räästas (1665), kantsel (16931695) ja ristil olevat Jeesust koos Neitsi Maarja ja Ristija Johannesega kujutav altarimaal (1699).

18. sajandi alguses lisati kirikule aknad.

20. sajandil kirik restaureeriti.

Põhjaportaal [muuda]

Urnesi kiriku põhjaportaal ja mitmed muud põhjakülje detailid on kaunistatud rikkaliku loomornamendiga. On oletatud, et portaal pärineb varasema kiriku küljest ja oli algselt selle läände suunatud peaportaal.

Portaalil on kujutatud neljajalgset looma kes hammustab madu. Traditsiooniliselt on seda tõlgendatud hea ja kurja võitlusena. Neljajalgne loom kujutab endast lõvi (kristlikus ikonograafias Kristuse sümbol), kes võitleb Saatanat kehastava maoga.

On oletatud ka, et motiiv pärineb Skandinaavia mütoloogiast. Tol juhul oleks neljajalgne loom Níðhöggr, kes sööb Yggdrasili juuri. Juurtega põimunud maod ja lohed sümboliseerivad maailma lõppu Ragnaröki.[1]

Viited [muuda]

  1. Hilda Roderick, Ellis Davidson. 1988. "Myths and Symbols in Pagan Europe". Tallinn. "Manchester University Press ND". Lk. 170–171

Välislingid [muuda]