Aleksandr Luria

Allikas: Vikipeedia
Aleksandr Luria

Aleksandr Luria (vene keeles Александр Романович Лурия; 16. juuli 1902 Kaasan14. august 1977 Moskva) oli juudi päritolu Nõukogude psühholoog, neuropsühholoogia koolkonna rajaja.

Avaldanud palju artikleid ja raamatuid afaasiast ja ajukahjustustest. Tema peamised teaduslikud saavutused pärinevad neuropsühholoogia vallast. Luria oli pedagoogikateaduste doktor (1937), professor (1944), meditsiinidoktor (1943), Vene NFSV Pedagoogikateaduste Akadeemia liige (1947). Luria tegi teadus- ja pedagoogitööd Harkivis, Kaasanis ja Moskvas. Rohkem kui 50-aastase teaduskarjääri jooksul on avaldas ta palju töid psühholoogia, psühholingvistika, psühhofüsioloogia, lapsepsühholoogia, etnilise psühholoogia, logopeedia jt valdkondades. Ta uuris palju afaasiat ja vaimse alaarenguga lapsi. Tema teadusalaste kontaktide hulgas oli palju maailma teadlasi, sh Kurt Lewin, Jean Piaget, Oliver Sacks ja Jerome Bruner. Oli Peeter Tulviste õpetaja ja juhendaja Moskva ülikoolis.[1] Kuni oma surmani 1977. aastal tegeles Luria sündroomanalüüsi meetodi väljatöötamisega.

Panustas suuresti täiskasvanute ajuvigastuse ja nendega kaasnevate sensomotoorsete, mälu- ja kõnehäiretete uurimisse. Karjääri alguses tegeles taju kultuuriliste aspektidega, hiljem õppis neuroloogiat, et töötada meedikuna närvisüsteemi haigustega. Laiemalt tuntakse teda uurimustööde ja väljaannete pärast, mis keskenduvad täiskasvanute afaasiale ja sealjuures frontaalsagara funktsioonidele. Tema detailsed uurimused taju ja mälukaotuse kohta on ülemaailmselt tuntud. Oma töödes käsitleb vaimset ja füüsilist käsikäes. Tema psühholoogiline mudel oli saavutus, mis võimaldas tal üle elada pingelisemad aastad Nõukogude võimu ohtude rüpes.[2]

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luria oli alles seitsmeaastane, kui teda juba geeniuseks peeti. Alustas õpinguid gümnaasiumis, nautis kirjanduse, ajaloo, filosoofia tunde; oli andekas ka keeltes, eriti ladina, saksa, prantsuse ja inglise keeles.[2]

Astus Kaasani Ülikooli sotsiaalteaduste osakonda 1919. aastal.[3]

Huvi psühholoogia vastu arenes kiiresti ja juba tudengina rajas ta Kaasani Psühhoanalüütikute Assotsiatsiooni ning vahetas kirju isegi Sigmund Freudiga. Luria varaseima uurimuse eesmärgiks oli leida meetodid hindamaks Freudi ideid mõtteanomaaliate kohta ja väsimuse mõju kohta mõtteprotsessidele.[4][3] Sellest perioodist pärinevad kaks monograafiat - „Tõelise psühholoogia põhimõtted“ ja „Psühhoanalüüs kaasaegse psühholoogia peamiste tendentside valguses“ (ilmunud ingliskeelsetena vastavalt kui “The Principles of True Psychology” ja “Psychoanalysis in Light of the Principal Tendencies of Contemporary Psychology”) - need kirjutas noor Luria enne Kaasanist lahkumist. Kaasani ülikooli lõpetas 1921. aastal ja seejärel kolis Moskvasse.

Seal hakkas ta tööle pedagoogika vallas ja 1923. aastal sai psühholoogiaosakonna juhiks Krupskaja Kommunistliku Kasvatuse Akadeemias. Samal aastal abiellus Vera Nikolajevna Blagovidovaga. Abielu kestis kuus aastat.[2]

1924. aastal tutvus Lev Semjonovitš Võgotskiga ning see tutvus pani teda neuropsühholoogia vastu huvi tundma.[4] Koos Võgotski ja Aleksei Nikolajevitš Leontjeviga tahtis Luria aluse panna psühholoogilisele lähenemise, mis tähendaks loomulike protsesside nagu füüsiline küpsemine ja sensoorsed mehhanismid uurimist nende seoses kultuuriliselt ettemääratud protsessidega täiskasvanute psühholoogiliste funktsioonide kujunemisel. Võgotski ja kolleegid viitasid sellele lähenemisele kui kultuurilisele, ajaloolisele või instrumentaalsele psühholoogiale, pidades silmas kultuuri ja sotsiaalse keskkonna, eriti keele tähtsat vahendavat rolli inimese psühholoogiliste protsesside kujunemises.[3]

1925. aastal sai Luria Moskva I Meditsiiniinstituudis tööd eksperimentide läbiviijana (M. Cole'i väitel 1923. aastal Psühholoogiainstituudis).[3] N. K. Kornalovi käe all uuris ta emotsionaalse stressi mõjusid inimese motoorsetele reaktsioonidele.[4] Ta ise nimetas seda kombineeritud motoorika meetodiks. Katseisik pidi üht kätt hoidma paigal ja teisega nuppu vajutama, kui läbiviija verbaalse stiimuli esitas. Stiimulile pidi katseisik verbaalselt vastama esimese pähetuleva sõnaga. Kui baaskoordinatsioon oli saavutatud, esitas läbiviija arvatava võtmestiimuli, mille esitamise puhul loodeti saavutada katseisiku koordinatsioonist väljaviimine.[3] See uurimus põlvnes mõneti Ivan Pavlovi eksperimentidest, kuid Luria ei nõustunud tema vaadetega, et keerukaid inimkäitumisi saab seletada vaid reflekside ja tingitud refleksidega. See mittenõustumine põhjustas hiljem Luriale mitmeid raskusi ja tekitas peaaegu ka karjääri katkemise. Katses leitust kirjutas Luria raamatu The Nature of Human Conflicts, mis ilmus USAs 1932. aastal[4] ja võitis läänes suurt tähelepanu. Venekeelsena avaldati raamat alles 2002. aastal.[5] Kodumaal varem mitte ilmumise põhjus võis olla seotus psühhoanalüütilise teooriaga, mida Nõukogude võim heaks ei kiitnud.[3]

Luria oli ka piisavalt uhke, et saata koopia Pavlovile endale. Järgmisel päeval tormas Pavlov Luria kontorisse, rebis teose puruks ja kurjustas, et Luria kirjeldab käitumist kui tervikut suurte üldistustega. Siitmaalt peeti Luria töid ebasovietlikeks e. ebapavlovlikeks ja ta ei saanud enam õpetada, uurida ega avaldada midagi, mil oleks psühhoanalüütiline hoiak. Tegelikult läks Luria kohati kaugemale ka Freudi teooriast, et leida vaimsete nähtuste avaldumisvorme, keskendudes just pavlovlikele fenomenidele motoorsete ja instinktiivsete reaktsioonide koosesinemises.[2]

Kahekümnendate keskel kohtus Luria Salomon Šereševskiga, kellest kirjutas järgneva kolme kümnendi jooksul kogutud materjalide põhjal raamatu „Väike raamat suurest mälust“ (ilmus eestikeelsena 1972; ingliskeelsena 1968 pealkirjaga „The mind of a mnemonist: a little book about a vast memory“). Šereševski oli kahekümnendatel ajakirjanik, kelle toimetaja saatis ta Luria juurde, sest ilmsiks tulid mõned tema mälu iseärasused. Luria katsetes leitu kohaselt oli Šereševski mälu piiramatu mahuga ja faktid püsisid mehel meeles ka aastate möödudes. Luria diagnoosis ajakirjanikul sünesteesia, mis haaravat mehe kõiki meeli. See konditsioon võimaldaski mehel infot mäletada, kuid põhjustas ka tähelepanuprobleeme, raskusi nägude ja häälte äratundmisel, lugemisel, kuna ühe meele aistinguga kaasnevad teised aistingud segasid info hoomamist ning vähimadki keskkonna- ja stiimulimuutused raskendasid oluliselt äratundmist (nt mehele jäi meelde eelmisel päeval räägitu, kuid kui inimese hääletoon oli järgmisel päeval teistsugune, polnud Šereševski võimeline seda inimest ära tundma).[6][7]

1930. aastate alguses viis Luria läbi kaks ekspeditsiooni Kesk-Aasiasse, Usbekistani, mille jooksul uuris muutusi inimese tajus, ülesandelahenduses ja mälus seoses muutustega majanduses ja hariduses. Koos kolleeg F. N. Šemjakiniga õnnestus näidata, et piirkonna väikestes külades käitusid kirjaoskamatud usbekid fotode ja joonistuste hindamisel haritutest erinevalt. Teisel ekspeditsioonil õppis Luria natuke usbeki keelt ja uuris veel deduktiivset arutlust – metafooride, sümbolite ja loogika töötlust kohalike hulgas; kujundite, värvide, optiliste geomeetriliste illusioonide tajumist, joonistamist, arvutamist ja mälu. Selle tähtsa töö avaldamist keelati nagu igasuguse muugi sotsiokultuurilise materjali puhul, olgu siis tegemist Luria, Võgotski või kellegi teisega.[3][2] Ekspeditsiooni tulemused ilmusid lõpuks, tänu Peeter Tulviste abile, venekeelsena aastal 1974 ja kaks aastat hiljem Harvardi ülikooli kirjastuse väljaandes.[1] Samal perioodil uuris Luria veel mono- ja disügootseid kaksikuid suures internaatkoolis, et leida dünaamilisi suhteid fülogeneetilisi ja kultuurilis-ajaloolisi faktoreid keele ja mõtte kujunemisel.[3][2]

1933. aastal abiellus Lena Pimenovna Lintšinaga. See abielu kestis Luria surmani, paaril sündis 38. aastal ka tütar Jelena.[2]

Moskva Riiklikus Eksperimentaalse Meditsiini Instituudis uuris Luria geneetikat. 1936. aastal kõik geneetikat puudutav aga keelustati ja instituut suleti. Kuu enne sulgemist oli Luria lahkunud ja siirdunud Moskva I Meditsiiniinstituuti täiskohaga õppima.[2] Instituudi lõpetas Luria 37. aastal

Kolmekümnendate teises pooles astus Luria meditsiinikooli, peamiselt soovist varjuda poliitiliselt neutraalsel pinnal Stalini poolt algatatud puhastuste eest. Spetsialiseerudes afaasiale, hoidis Luria fookuse keele ja mõtte seostel.[3]

1941. aastal sai ta meditsiinitöötajana ülesandeks hinnata ja rehabiliteerida ajukahjusega sõjaväelasi. Kuna sõjatingimustes ajutraumadega inimestest puudu ei tulnud, oli Lurial rohkelt materjali luua oma teooriad aju funktsioneerimise ja ajukahjustuste ravi kohta. Psühholoogia ja lingvistika taustaga Luria lõi lihtsaid ja efektiivseid meetodeid, kuidas kahjustusi hinnata ja patsiente ümber õpetada, kui võimalik. Sellel perioodil lõi ta süstemaatilise lähenemise ajule ja tajule, mida nüüd tuntakse neuropsühholoogia nime all. See töö kanti üle Moskva Neurokirurgia Instituuti, kus Luria töötas 1950. aastani. Luria vallandamise võis põhjustada ideoloogiline vastuolu, täpsemalt vähene entusiasm Pavlovi teooria suhtes.[3][4] 51. aastal suleti Luria labor Burdenko Neurokirurgiainstituudis, arvatavasti liberaalse idealismi pärast suhtumises kunsti, kirjandusse ja teadusesse.[2] Õnneks sai Luria mõne aasta pärast töö tagasi ja jätkas uuringuid neuropsühholoogias, sõjajärgsel perioodil tegi ta katseid keele ja mõtte arengu vallas vaimse puudega lastega[3][4] Vene Föderatsiooni Pedagoogiliste Teaduste Akadeemia Defektoloogiainstituudis. Aasta hiljem langesid paljud arstid juudivastase kampaania ohvriks, aga Luria jäi sellest üsna puutumata, tõenäoliselt erilise töö ja vastutuse tõttu instituudis.[2]

Kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel avaldas Luria kaks juhtumianalüüsi – Šereševski ja Zazetski kohta (viimane on ilmunud ingliskeelsena pealkirjaga „The Man With a Shattered World: The History of a Brain Wound“ aastal 1972). Need uurimused iseloomustavad lurialikku segu klassikalisest eksperimentaalsest ja kliinilisest lähenemisest; see on sulam, mis oli mudeliks 20. sajandi lõpu kognitiivsetele teadustele.[3] Sel perioodil sagenesid lääne neuroteadlaste külaskäigud Venemaale. 18. rahvusvaheline psühholoogiakongress toimus Moskvas 1966. aastal ning Luria oli selle organiseerijaks ja juhiks. Üritus oli edukas, kohal viibisid näiteks Karl Pribrum, Hans-Lukas Teuber, Brenda Milner, Oliver Zangwill, Henri Hecaen. Samal aastal valiti Luria Rahvusvahelise Teaduspsühholoogia Liidu asepresidendiks.

Viimaks tõlgiti Luria töid inglise, saksa, prantsuse, hispaania ja lisaks mõnesse muusse keelde. Kirjastused nagu Mouton ja Basic Books avaldasid tema varasemaid kirjutisi tarumaatilise afaasia ja ajutöö kohta ning kahe kuulsa patsiendi juhtumianalüüsid. Hiljem avaldas tema raamatuid veel Harvardi ülikooli kirjastus. Pärast mitmeid aastaid südamehaiguse märke suri Luria 1977. aastal südamerikke tagajärjel vahetult pärast 75-aastaseks saamist. Atakile eelnenud minutitel kirjutas artiklit mälupatoloogiast. Olenemata sellest, et kirjutis jäi pooleli, avaldasid Luria kolleegid selle hiljem nii vene kui inglise keeles (Paradoxes of memory, 1982).[2][3]

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vene keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglise keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Traumatic Aphasia. The Hague: Mouton, 1947.
  • Restoration of Functions after Brain Injury. New York: Macmillan, 1963.
  • “Factors and Forms of Aphasia.” In Disorders of Language, edited by Anthony V. S. de Reuck and Maeve O’Connor. Proceedings from the Ciba Foundation Symposium on Disorders of Language. London: Churchill Livingstone, 1964.
  • Higher Cortical Functions in Man. New York: Basic Books, 1966.
  • The Mind of a Mnemonist: A Little Book about a Vast Memory. New York: Basic Books, 1968. Reissued, Cambridge, MA: Harvard University Press, 1987.
  • The Man with a Shattered World. New York: Basic Books, 1972. Reissued, Cambridge, MA: Harvard University Press, 1987.
  • The Working Brain. New York: Basic Books, 1973.
  • Basic Problems in Neurolinguistics. The Hague: Mouton, 1976.
  • Cognitive Development. Cambridge, MA: Harvard University Press, 1976.
  • Fundamentals of Neurolinguistics. New York: Basic Books, 1976.
  • Neuropsychological Studies in Aphasia, edited by Richard Hoops and Yvan Lebrun. Amsterdam: Swets and Zeitlinger, 1977.
  • The Making of Mind. Cambridge, MA: Harvard University Press, 1979.
  • “Paradoxes of Memory.” Soviet Neurology and Psychiatry 14 (1982): 3–13.

Eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Väike raamat suurest mälust, Tallinn Valgus, 1972

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Allik, J. "Peeter Tulviste 65". Tartu Ülikooli ajakiri. ajakiri.ut.ee
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 "Luria, Alexander Romanovich". Complete Dictionary of Scientific Biography, 2008. Encyclopedia.com
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 Cole, M. A brief overview of Luria's life and work. Marxists.org
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 "Alexander Romanovich Luria". The Oxford Companion to the Mind. Answers.com
  5. Лурия А.Р. - Природа человеческих конфликтов. Cogito-centre.com, raamatu info veebipoes
  6. Alexander Luria. Wikipedia.org
  7. Luria, A. - The Mind of a Mnemonist: A Little Book about a Vast Memory Scribd.com, lk 1-38