Aleksandr Luria

Allikas: Vikipeedia
Aleksandr Luria

Aleksandr Luria (vene keeles Александр Романович Лурия; 16. juuli 1902 Kaasan14. august 1977 Moskva) oli Nõukogude psühholoog, neuropsühholoogia koolkonna rajaja. Avaldanud palju artikleid ja raamatuid afaasiast ja ajukahjustustest.

Luria lõpetas 1921 Kaasani ülikooli ja 1937 Moskva Meditsiinilise Instituudi. Ta oli Lev Võgotski õpilane. Luria oli pedagoogikateaduste doktor (1937), professor (1944), meditsiinidoktor (1943), Vene NFSV Pedagoogikateaduste Akadeemia liige (1947).

Aastail 19221934 oli Aleksandr Luria Vene Psühhoanalüütilise Ühingu liige. 1930-ndatel oli ta ideoloogilistel põhjustel sunnitud pedagoogika valdkonnast meditsiiniuuringutele üle minema. Teise maailmasõja ajal spetsialiseerus ta ajuvigastuste rehabilitatsioonile. 1944. aastast alates töötas Luria Moskva Neurokirurgia Instituudis, kuid pidi poliitilise surve tõttu antipavlovismis süüdistatuna teadustegevusest loobuma. Alles pärast Stalini surma alustas Luria taas teadustegevusega.

Luria tegi teadus- ja pedagoogitööd Harkivis, Kaasanis ja Moskvas. Rohkem kui 50-aastase teaduskarjääri jooksul on avaldas ta palju töid psühholoogia, psühholingvistika, psühhofüsioloogia, lapsepsühholoogia, etnilise psühholoogia, logopeedia jt valdkondades. Ta uuris palju afaasiat ja vaimse alaarenguga lapsi. Tema teadusalaste kontaktide hulgas oli palju maailma teadlasi, sh Kurt Lewin, Jean Piaget, Oliver Sacks ja Jerome Bruner. Kuni oma surmani 1977. aastal tegeles Luria sündroomanalüüsi meetodi väljatöötamisega.

[redigeeri] Kirjandust

Eesti keeles on ilmunud vaid üks raamat:

  • Väike raamat suurest mälust, Tallinn Valgus, 1972
Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes