Aleksei Nikolajevitš Leontjev

Allikas: Vikipeedia

Aleksei Nikolajevitš Leontjev (vene keeles Леонтьев Алексей Николаевич; 5. veebruar 1903, Moskva21. jaanuar 1979, Moskva) oli Nõukogude arengupsühholoog, tegevusteooria rajaja, kes tegeles teadvuse ja tegevuse teemadega.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

1924 - lõpetas M.V.Lomonossovi nimelise Moskva Riikliku Ülikooli.

1931 - asus tööle Harkivisse, Ukraina Psühhoneuroloogia Akadeemiasse (kuni 1932. aastani Ukraina Psühhoneuroloogia Instituut) psühholoogia osakonna juhatajana

19331938 - Harkivi Pedagoogilise Instituudi kateedri juhataja

1941 – Moskva Riikliku Ülikooli professor

1951 – Moskva Riikliku Ülikooli filosoofia teaduskonna psühholoogia kateedri juhataja

1966 – asutas Moskva Riiklikus Ülikoolis psühholoogia teaduskonna ja töötas seal kuni surmani 1979 (suri südameataki tagajärjel).


Teaduslik tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oli Lev Võgotski õpilane, aastatel 19241930 tegi koostööd Võgotski ja Aleksandr Luriaga. Leontjevi varasem teaduslik töö oli Võgotski kultuurilis-ajaloolise programmi raames ja keskendus kultuurilise vahendamise fenomeni uurimisele. Selle perioodi esinduslik uurimus oli laste ja täiskasvanute mälu kohta "The development of higher forms of memory", 1931.

Leontjevi isiklik uurimisvaldkond oli tegevuse põhjalik psühholoogiline analüüs. Tegevusteooria süstemaatiline areng algas 1930-ndatel aastal Harkivi psühholoogide grupis, mida juhtis Leontjev ja kuhu kuulusid veel Zaporozhets, Gal'perin, Zinchenko, Bozhovich, Asnin, Lukov jt. Hiljem, kui Leontjev suundus Moskva Riiklikku Ülikooli, kujunes tegevusteooria Nõukogude Liidu sõjajärgse perioodi juhtivaks psühholoogiliseks doktriiniks.

Leontjevi aktiivsel osavõtul toimus mitmeid psühholoogilisi arutelusid, kus ta lõi lahku seisukohast, et psüühika kujuneb peamiselt väliste faktorite mõjul.

Kriitikud märgivad fakti, et Leontjev oli Nõukogude psühholoogia ideoloogia üks kõige järjekindlamaid pooldajaid. Kõiki tema töid, nende hulgas raamatut “Tegevus, teadvus, isiksus” (1975), läbis tees “Kaasajal täidab psühholoogia ideoloogilist funktsiooni ja teenib klassi huve, sellega on võimatu mitte arvestada”.

Tsitaat Leontjevist[muuda | redigeeri lähteteksti]

„Kui poliitiline “obrok“ tema tekstidest välja visata (ja ilma selleta poleks tööd ilmselt ilmavalgust näinud), on loomade ja inimese psüühika arengut suurepäraselt käsitlenud Aleksei Leontjev. Välise tegevuse põhimõttelise ehituse ülekandumine interiorisatsioonimehhanismi kaudu sisepsühholoogiliseks ning psüühika eesmärgipäraseks ja abstraktseks muutumine on selles arengus võtmeküsimused.“
[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. [Bachmann, T., Maruste, R. (2003). „Psühholoogia alused“. Tallinn: Ilo, lk 40]