Ada Kuuseoks

Ada Kuuseoks (sündinud Leontjev-Koromaldi; 1946–1967 Jõgi; sündinud 1. märtsil 1941 Tallinnas) on eesti pianist ja klaveripedagoog.

Haridus

Ada Kuuseoks alustas klaveriõpinguid Violetta Ostapovskaja juures, seejärel õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Anna Klasi klaveriklassis. Moskva Riikliku Konservatooriumi aspirantuuris oli ta professor Viktor Meržanovi klaveriklassis.

Töö klaveripedagoogina

1963. aastast töötab ta Tallinna Muusikakeskkooli klaveriõppejõuna (1998. aastast õpetaja-metoodik) ning 1966. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dotsendina.

Tema käe all on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias lõpetanud 81 üliõpilast, teiste seas Taissia Filippova, Toivo Peäske, Katrin Paat, Katrin Kuldjärv, Anne Sarrap, Anne Otto, Nathalie Maasin, Natalja Truškina, Marina Sinkel, Helve Kuuskmann, Ene Rindesalu, Iive Joamets, Karolina Sepp, Urmas Taniloo, Andres Paas, Margus Kappel, Jaan Kapp.

2013. aastast on ta Eesti Klaveriõpetajate Ühingu auliige.

Töö pianistina

Ada Kuuseoksa debüütesinemine toimus 1958. aastal Estonia kontserdisaalis Eesti Raadio sümfooniaorkestriga Leningradi konservatooriumi üliõpilase Neeme Järvi juhatamisel. Eduard Tubina 1944. aastal komponeeritud Klaverikontserdi esiettekanne toimus Ada Kuuseoksa esituses 17. juunil 1965 Eduard Tubina 60 aasta juubelikontserdil (dirigendiks Neeme Järvi). Tubin on öelnud Ada Kuuseoksa esituse kohta: "Väga hea! Ületamatu, mis ma seni olen kuulnud."

Kuuseoks on andnud soolokontserte üle maailma ning olnud ka paljudes klaverikonkursside žüriides. Ta on olnud ta paljude eesti heliloojate klaveriteoste esmaesitaja, sealhulgas Ester Mägi, Jaan Räätsa, René Eespere, Helmut Rosenvaldi, Eugen Kapi, Erich Jalajase ja Raimo Kangro klaveriteoste esmaesitaja. Tema repertuaar on olnud ulatuslik, hõlmates heliloojaid renessansist kuni tänapäevani. Ta on olnud ühtviisi professionaalne kõikides repertuaari valitud žanrites ja ajastutes.

Muuhulgas on ta ka esitanud klaverimuusika tippteosteks peetavaid Johannes Brahmsi, Sergei Rahmaninovi ja Sergei Prokofjevi klaverikontserte ning Ludwig van Beethoveni klaverisonaate, millest väärib märkimist tema esitatud sonaat nr. 29, op. 106 B-duur "Hammerklavier", mida peetakse Beethoveni klaveriloomingu tehniliselt keerukaimaks teoseks. Ada Kuuseoks on tõenäoliselt üks esimesi eesti pianiste, kes selle suurteose oma kavasse on võtnud.

Ada Kuuseoksalt on ilmunud muusikaartikleid ja -arvustusi.

Tunnustus

• Eesti NSV teeneline kunstnik (1978)

Auhinnad

• Eesti NSV I noorsoofestivali vabariiklik konkurss – kuldmedal (1957)
• Liiduvabariikide vaheline konkurss Minskis – laureaat (1960)
• I vabariiklik konkurss Tallinnas – laureaat (1968)
• Üleliiduline soolokontsertide konkurss Kiievis – laureaat (1970)

Kirjutisi

• Interpreedid Eesti klaverimuusikast // Fratres 1991 (Ada Kuuseoks, Marje Lohuaru, Vilma Mallene, Valdur Roots ja Lilian Semper)
• Aplikatuurivariant Beethoveni sonaadist B-duur op. 22: plaaniline teadustöö aastail 1990 – 1991 // A. Kuuseoks; Tallinna Konservatoorium
• Eesti heliloojate viimase aastakümne klaverisonaatide esitusprobleeme: plaaniline teadustöö aastail 1986–1989 / A. Kuuseoks; Tallinna Konservatoorium
• Ada Kuuseoks. „Muusikast võlutud. Vsevolod Pozdejevi autorikontsert“. – Muusika, 6-7/2010

Välislingid

• "Ada Kuuseoks 70" – intervjuu Ada Kuuseoksaga 13.03.2011
• Ada Kuuseoks. „Muusikast võlutud. Vsevolod Pozdejevi autorikontsert“. – Muusika, 6-7/2010
• Leelo Kõlar – Pühendunu // „Ada Kuuseoks 70” 1. III Tallinna raekojas